Tammsaare pargis näeb näitust julgetest inimestest
Eesti Ajaloomuuseum avas 20. septembril Tammsaare pargis koostöös Integratsiooni Sihtasutusega kultuuririkkuse aasta raames valminud näituse „Mina, eestlane! Näitus julgetest inimestest“ laiendnäituse.
106 aastat tagasi sätestati Eesti riigi loomistekstis, iseseisvusmanifestis, et siin maal peab lisaks eestlastele olema hea elada ka teistel. Tänaseks on muutunud ka eestlaseks olemine, see ei tähenda vaid sünnijärgset fakti ja põlvkondi tagasi ulatuvat paikkondsust.
Taasiseseisvunud Eesti on vaba üle 30 aasta. Vabadus on avanud maailma meile ja meid maailmale. Eesti on jätkuvalt rahvusriik, kuid siinsed elanikud räägivad rohkem kui 200 emakeelt. Näitusel on avaldatud mõtted kaheksalt inimestelt, kelle juured on küll kaugel, kuid kes on eri põhustel siia elama asunud ja peavad Eestit oma koduks. Olgu need mõtted julgustuseks, maailma avastamise ja enesepeegeldamise võimaluseks kõigile. Inimene on ikka inimene.
Ajaloomuuseumi juht Jaanus Rohumaa sõnab: „Mul on väga hea meel, et koostöös Integratsiooni Sihtasutusega on võimalik meie põnevate saatustega uusi kaasmaalasi ka laiemalt tutvustada. Tänan kõiki projektis osalejaid, kes usaldasid Ajaloomuuseumil oma lugude vahendajaks olla.“
Kultuuririkkuse aasta on teema-aasta, mis toimub tänavu Kultuuriministeeriumi ja Integratsiooni Sihtasutuse eestvedamisel eesmärgiga tähistada eesti ning teiste Eestis elavate rahvaste kultuuride mitmekesisust.
Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsev sõnab: „Eestis elab ja on alati elanud erinevate rahvuste esindajad, kes panustavad Eesti arengusse. Kultuuririkkuse aastal märkame, väärtustame ja hoiame Eesti mitmekesist kultuuriruumi, mida loome ühiselt erinevate kogukondade ja rahvastega.“
Tänase seisuga elab Eestis kokku 216 erinevat rahvust.
Terviklike videolugudega on võimalik tutvuda Eesti Ajaloomuuseumi Maarjamäe tallihoones avatud näitusel „Mina, eestlane! Näitus julgetest inimestest“
Kuraator: Krista Sarv
Graafiline disain: Kätlin Tischler-Süld
Fotod: Vahur Lõhmus
Projektijuht: Herke Kukk
Kultuuririkkuse aasta projektijuht: Eero Raun