Statistika: eriolukord on pannud suure osa kunstivaldkonnas tegutsejaid raskesse olukorda

Aprilli alguses korraldatud kunstivaldkonna loovisikutele ja institutsioonidele mõeldud küsitluse tulemustega saab nüüd tutvuda Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse kodulehtedel.

Küsitluse eesmärk oli kaardistada eriolukorra tõttu tekkinud kahjusid kunstivaldkonnas. Kogutud infot kasutab Kultuuriministeerium valdkonna olukorra hindamisel ning selle põhjal valminud analüüsi on võimalik lugeda siit. Vastuseid analüüsisid Kaarin Kivirähk (KKEK) ja Kadi-Ell Tähiste (EKKAK).

Kunstivaldkonnas ei ole siiani tehtud süstemaatilist statistikakorjet. Samuti ei põhine ka praegu valminud analüüs statistilisel valimil. Küsitlus oli tehtud üldise kaardistuse eesmärgil ja sellele vastamine oli vabatahtlik, mistõttu saab teha ainult üsna laiu üldistusi. Võrdluseks: praegusele küsitlusele vastas 226 eraisikut ja 36 organisatsiooni ehk juriidilise isiku esindajat, samal ajal kui Konjunktuuriinstituudi hinnangul oli 2016. aasta seisuga kunstivaldkonnas hõivatute arv 1149 ja valdkonnas tegutses hinnanguliselt 175 juriidilist isikut.

Analüüsist selgub, et eriolukord on pannud suure osa kunstivaldkonnas tegutsejaid raskesse olukorda. Avalikult võimult oodatakse pigem pikaajalisi usaldusväärseid meetmeid, pikemaid kui aastaseid stipendiume ja rohkem ka juriidilisi võimalusi vabakutselisena ära elada, mis ei oleks ainult seotud ettevõtlusega.

Oma kulutusi on vähemalt poole võrra vähendanud ka kolmveerand vastanud organisatsioonidest. Ühtlasi selgus, et enamik kunstivaldkonna organisatsioone on väga väikeste, kuni 5-liikmeliste tiimidega, kusjuures üle kolmandikus organisatsioonides ei ole tööl töölepinguga inimesi ja nende tegevus on korraldatud muude lepingute või vabatahtlikkuse alusel. Eelpool kirjeldatu tõttu ei saa mitmed valdkonna organisatsioonid kasutada näiteks töötukassa töötasu hüvitise meedet.

Vaata täpsemalt uuringu analüüsi koos graafikutega siit.

Aprilli alguses valmis ka kunstivaldkonna kriisinõuandla, milles leiab erinevaid hetkel olemas olevaid võimalusi majanduslikes raskustes vabakutselistele ja organisatsioonidele. Nõuandla ja küsimustik sündisid KKEKi initsiatiivil koostöös EKKAKi tiimi, vabakutselise kunstitöötaja Airi Triisbergi ning Kultuuriministeeriumi, Kultuurkapitali ja Eesti Kunstnike Liidu esindajatega.

KKEK on vanim kaasaegse kunsti ekspertkeskus Eestis, mis on 1992. aastast tegelenud Eesti kunstnikele ja kunstiväljale võimaluste loomisega ning korraldab Eesti paviljoni Veneetsia biennaalil. KKEKi veebis asub Eestis ainulaadne kunstnike andmebaas, mis pakub võimalust õppida tundma Eesti kunstis aktiivseid tegijaid. KKEK osaleb aktiivselt Eesti kunstielus näituste ja teiste kunstisündmuste kureerimise ja korraldamisega ning veebiajakirja väljaandmisega. Rohkem infot leiab siit.

EKKAK on mittetulunduslik organisatsioon, mille peamiseks eesmärgiks on Eesti kaasaegse kunsti rahvusvahelise nähtavuse suurendamine ning Eesti kaasaegse kunsti välja toetamine ja arendamine. EKKAK jätkab Eesti Kunstiindeksi andmebaasi täiendamist, veab mittetulundusühingut Outset Eesti ning korraldab Noblessneri sadamalinnakus asuva Kai kunstikeskuse tööd. Rohkem infot EKKAKi tegevuste kohta leiab siit.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht