Legendaarse päevapiltniku kullaproov Fotomuuseumis

16. juunil avatakse Fotomuuseumis analoogfoto teema-aasta põhinäitus „Eesti pildis. Fotograaf Carl Sarap 1893–1942“, kus haruldustena saab muuhulgas näha fotomeistri säilinud näitusetöid ning originaal-fotosuurendusi.

Fotomuuseumi analoogfoto teema-aasta põhinäitusel on alates 16. juunist kolmel korrusel väljas Eesti 1930. aastate tippfotograafi Carl Sarapi loomingu paremik haruldaste säilinud originaalfotode, fotopostkaartide, fotosuurenduste ja trükistena.

Carl Sarap oli kirjastaja ning 1930. aastate lõpul Eesti üks tuntumaid fotograafe. Pärast oma kirjastuse “Odamees – Carl Sarap” pankrotti Tartus töötas ta end Virumaal Rakveres elades lühikese ajaga iseõppijana üles laia haardega tippfotograafiks. Carl Sarapi fotod levisid üle Eesti postkaartidel ja ümbrikel, rändasid ringi Euroopa välisnäitustel ja rohkeid tellimustöid jaksas vaevu ära teha. Teistest piltnikest eristus Sarap selge püüdlusega luua oma fotodest üle-Eestiline pildiline koguteos, mis siinseid kauneid paiku ja vaatamisväärsusi kajastavalt väljendaks Eesti looduse, elukeskkonna ja kultuuriloo rikkusi. Carl Sarapi fotolooming oli omas ajas eristuvalt kõrge kvaliteediga ning esindab tänini Eesti 1930. aastate ajavaimu fotokunsti parimate vahenditega.

Alates 1929. aastast töötas Carl Sarap Rakveres, elukaaslase Johanna Triefeldti raamatuäris, mille fotoosakond oli Sarapi pidada. Koos Johannaga käidi kuni 1940. aastani üle Eesti suvistel fotomatkadel ning naine on ka paljudel Sarapi fotodel. Sadadest piltidest koosnev menukas üle-Eestiline fotopostkaartide sari “Kaunis kodumaa” (1936-1940), maateaduse õppefotode sarja “Eesti pildis” esimesed komplektid ning arhitektuurifotograafia tähtteos, fotoraamat “Vana Narva” (1939) olid Sarapi suurte fotoplaanide teostuse alguseks. Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt 1940. aastal tõmbas aga kõigele joone peale.

Sarapi fotopärand on üks mahukamaid säilinud üle-Eestilise haardega pildikogusid 1930. aastatest, mis teostatud esteetiliselt ning tehniliselt sedavõrd kõrgel tasemel. Tema fotonegatiive on alles ligi 12 000, lisaks on pea kõigis Eesti mäluasutuste fotokogudes ning ka erakogudes suurel hulgal Sarapi fotopostkaarte (ärinimega “J. Triefeldt”). Tõelisteks haruldusteks on Carl Sarapi säilinud näitusetööd ning originaal-fotosuurendused, mille paremik on Fotomuuseumi analoogfoto teema-aastale pühendatult koos Sarapi fotoloomingu teiste pärlitega käesoleval näitusel.

Näitusel eksponeeritavad Carl Sarapi teosed pärinevad Tallinna Linnamuuseumi Fotomuuseumi ja SA Virumaa Muuseumid kogudest ning Raivo Laasmägi, Indrek Ilometsa, Rene Viljati ja Tiit Pruuli erakogudest.

Näitus jääb avatuks 23. jaanuarini 2023.