Ilmapuu auhinna pälvisid Taisto-Kalevi Raudalainen ja Edina Csüllög 

Hõimurahvaste programmi juhtkomisjoni esimees Sirli Zupping toob esile, et tänavusi laureaate ühendab suur missioonitunne ning loovus: „Mõlemad laureaadid on käivitanud innustavaid koostööprojekte, viinud ellu piire nihutavaid ideid ja inspireerinud teisigi oma lennukate mõtetega. Meil on hea meel tänada Ilmapuu auhinnaga Taisto-Kalevi Raudalaist ja Edina Csüllögit nende hindamatu panuse eest hõimurahvaste kultuuri ja ajaloo tutvustamisel ja edasikandmisel.“ 

 Taisto-Kalevi Raudalainen on Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsi juhatuse esimees, Eestisoomlaste Kultuuriomavalitsuse kultuurinõukogu esimees ja ajakirja Inkeri peatoimetaja. Tema tegevus ingerisoomlaste (ja laiemalt soome-ugri) ajaloolise mälu hoidmisel, kultuuri talletamisel ning tutvustamisel on olnud laiahaardeline. Raudalainen on monograafia „Oma maa ubina äitsen. Ingerisoomlased 20. sajandil“ (2014) autor ja rändnäituse „Ingerisoomlaste 100 aastat“ koostaja. 2020. aastal korraldas Raudalainen reisi „Via Ingria“ (2020), mis kulges mööda ingerisoomlaste 1942.–1943. aasta evakuatsiooniteed Ingerimaalt Eestisse ja Soome. Teise maailmasõja ajal Paldiskis, Kloogal ja Põllkülas paguluses olnutest hukkus üle tuhande ingerisoomlase. Raudalainen on neile pühendatud Põllküla mälestushiie kavandi üks kaasautoritest ning ingerisoomlastele pühendatud Pärt Uusbergi kooriteose „Pyhä pihlaja“ idee algataja. Hetkel töötab Raudalainen ingerisoome keskmurde veebisõnaraamatu kallal. 

Ingerisoomlaste kogukonnas tuntakse Raudalaist kui väga hea mälu ja keeletajuga inimest. „Taisto on olnud oluliseks sillaks meie kogukonna ja Eestis ning Soomes tuntud ja tunnustatud asutuste ja inimeste vahel, luues nii avarama perspektiivi meie tegemistele. Taisto, olles ise ingerisoome päritolu ning kandes endaga ingerisoome ajaloomälule omast dramaatilist lugu, on osanud olla alati edasivaatav,“ ütleb Merje Malkki Tartu Ingerisoomlaste Seltsist.

Edina Csüllög on vabakutseline produtsent, kes 2014. aastal algatas ja on sellest ajast vedanud Soome-Ugri Filmifestivali (FUFF). Festival on suunatud nii soome-ugri kultuuride austajatele kui ka noortele filmihuvilistele. Lisaks filmivaatamisele kuuluvad festivali juurde kontserdid, seminarid, mõttevahetused ja õhtused olemised suitsusaunas. „See on festival, kus mitte ainult ei vaadata temaatilisi filme, vaid kus elataksegi ugrilastena ugrielu, tunnetatakse loodusrahvaks olemist ning saadakse seejuures eri moel targemaks,“ iseloomustab oma festivalikogemust režissöör Ülo Pikkov.

Ungarlanna Csüllögi südameasjaks on toetada Venemaal elavate hõimurahvaste filmitegijaid, levitada nende filme ja pakkuda filmialast haridust. Ta on korraldanud laagreid maride, hantide ja manside juures, julgustades sealseid noori tegema filme omaenda keeles. Praegu ei ole enam võimalik Venemaal kohapeal laagreid korraldada, kuid Csüllög on leidnud võimaluse, kuidas hõimurahvaste filmiõpet Zoomi vahendusel jätkata. 2020. aastal valiti Csüllög Vikipeedia sõbraks samal aastal korraldatud vikilaagri eest, mille käigus tõi ta kokku hõimurahvaste keeleaktivistid ja vikimaailma, aidates kaasa nende omakeelsete veebientsüklopeediate loomisele.