Evi Tihemetsa maalid Vabaduse galeriis

Olete oodatud Evi Tihemetsa näitusele “Sületäis nostalgiat” Vabaduse galeriis alates reedest, 28. maist. Kunstnik on galeriis kella 16 – 18.
Näitus on avatud 28. V – 16. VI 2021.

Evi Tihemets on kunstnikuna tegutsenud juba enam kui kuuskümmend aastat, tema pärusmaa on olnud graafika. Ta on viljelenud peamiselt sügavtrükitehnikaid, mis olid 1970ndatel ja ka 1980ndatel eesti vabagraafika tunnus ja uhkus, kuid litograafiagi ei ole talle võõras. Viimasel ajal on Tihemets tulnud välja ka kollaažiga.
Evi Tihemetsa karjäär on olnud pikk ja edukas: 1974. aastal pälvis ta Tallinna III graafikatriennaali eripreemia, 1976. ja 2006. aastal Krakowi rahvusvaheline graafikanäituse eripreemia, 1992. ja 2013. aastal Kristjan Raua preemia, 2007. aastal Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali preemia, 2011. aastal Wiiralti auhinna, kui lugeda üles tähtsamad tunnustused. Tihemetsa näitustel osalemise, ka isikunäituste nimekiri on aukartustäratavalt pikk ning kui mõelda tema loominguliselt väga hea vormi peale, siis tuleb järgmistel aastatel sellele kindlasti lisa.
“Sületäis nostalgiat” ei ole kunstniku esimene näitus Vabaduse galeriis, 2015. aastal oli tal seal väljas “Hüvasti, kuuekümnendad”. Mõlemad – nii praegune kui ka kuue aasta tagune – väljapanekud on suures osas tagasivaatavad.  “Hüvasti, kuuekümnendad” oli noore kunstniku esimeste loominguliste reiside visuaalne päevik: 1958. aastal käis ta koos vanemate kolleegide, maalikunstnike Elmar Kitse, Viktor Karruse ja Priidu Aavikuga Karjalas ja Koola poolsaarel, 1960. aastal avanes tal võimalus töötada Krimmis ja 1961. aastal külastada Armeeniat. Neil reisidel tehtud joonistuste, päevikumärkmete ja Eestisse saadetud kirjade põhjal ilmus ka raamat „Hüvasti, kuuekümnendad!“.
“Sületäis nostalgiat” on eriline väljapanek, sest suur osa graafikuna tuntud kunstniku maalidest on nüüd esmakordselt avalikkuse ette toodud. Maalima hakkas Evi Tihemets kohe pärast kunstiinstituudi lõpetamist ning praeguse väljapaneku teosed pärinevad suuresti 1960ndate algusest ja keskpaigast. Kunstniku mitmes eluloos on toodud ära kaks, praeguse näituse seisukohalt märkimisväärset seika: Evi Tihemets tahtis minna õppima maalikunsti, kuid juhuste kokkusattumisel valis graafika ning ta oli meie graafikutest üks esimesi, kes 1960ndate algul hakkas kasutama värvi. Tema üks lähedasemaid sõpru oli maalikunstnik Olga Terri, kelle portreed saab Vabaduse galeriis näha, ning mitmete tema põlvkonna maalikunstnike nagu näiteks Nikolai Korma?ov, Olev Subbi, Enn Põldroosi või ka nooremate nagu näiteks Peeter Mudisti looming on talle alati südamelähedane olnud.
Evi Tihemetsa maalid on formaadilt väikesed, kuid need ei ole kindlasti mitte ainult enda lõbuks tehtud eskiisid, värvidega edastatud muljed ja meenutused. Tihemetsa 1960ndate keskpaiga maalides on oma ajale iseloomulikku üldistuse otsimist ja stiliseerimisjulgust nii vormis kui ka värvis. Tema varajastes maalides  ei tule esile mitte ainult motiivid (Jeesuslaps ja neitsi Maarja, kuu, puuvõrad), mis hiljem veelgi suurema üldistusastmega hakkavad korduma kunstniku graafilistes lehtedes, vaid neis on olemas ka tema abstraktsete kujundite alged. Vaatamata sellele, et 1960ndate alguse ametlik kunstimudel oli kindlalt piiritletud ja ka kunstnik surutud raamidesse, suutis Evi Tihemets nautida just maalides vabadust.
Maalide kõrval, dialoogis nendega on Vabaduse galeriis väljas ka graafika – graafilised lehed, mida ta on loonud 1967. aastal ja uuesti trükkinud 2020. aastal.  Graafilised lehed “Abstraktsioon”, “Must mustaga” ja “Vaatame taevasse” ei ole pelgalt taastrükk, mehaaniline taastoodang, neidki võib vaadata omamoodi dialoogina.