Eve Kiileri jalutuskäik Kadriorust Koplisse

Olete oodatud külastama Eve Kiileri näitust “Võtteplats mere ääres” Vabaduse galeriis alates laupäevast, 12. septembrist. Kunstnik viibib galeriis laupäeval kella 17 – 19.
Näitus on avatud 12. – 30. IX 2020.
Möödunud aasta aprillis oli fotokunstnikul Eve Kiileril Hobusepea galeriis näitus “Vabad ja uued naabrid”, kus ta portreteeris Tallinna ja Riia vanade ja uute ehitiste üllatuslikke kooslusi. Linnakeskkond on teda juba kaua huvitanud, kui mõelda kasvõi Tallinna Linnahalli fotode “Kohtumispaik” (2006-2009) peale. Kuid arhitektuurifotograafiks on Kiilerit ekslik nimetada, sest selleks on tema lähenemine liiga isiklik, tal on tugev autoripositsioon, mis “enamasti väljendub ühiskonna elulises rõhuasetuses”, kui kasutada arhitektuuriteadlase Carl-Dag Lige sõnastust. Fotokunstnik on ise oma lähenemist iseloomustanud kui argiste vahetsoonide fookusesse tõstmist: “Pööran tähelepanu pigem sellele, mis jääb ajalooliste, esinduslike, märgiliste, huvitavate hoonete vahele, mida enamasti lihtsalt ei peeta märkimis- ja seetõttu ka jäädvustamisväärseks.”
Carl-Dag Lige pealkirjastas oma ajakirjas Kunst.ee ilmunud Kiileri “Vanade ja uute naabrite” käsitluse “Argiruumi mikrodraamad”. See määratlus sobib ideaalselt ka Vabaduse galerii näituse kohta, mida võib pidada omamoodi “Vanade ja uute naabrite” järjeks. Kuid siiski vaid mõtteliseks järjeks. Eve Kiiler ei ole otsinud Tallinna mereäärsetes asumites mitte niivõrd üllatuslikke kooslusi, kuivõrd näidanud protsessi – muutumist, pooleli olemist. Ta on kõrvutanud seda millegagi, mis näib juba valmistervikuna, lõpetatuna, kuid kuhu on sealsete elanike nii-öelda isetegevuse tõttu hakanud tekkima inimlikud ebakõlad, mõrakesed ideaali. Ehk see, mis teeb igasuguse asumi omaseks, elamiskõlblikuks.
“Võtteplatsi mere ääres” on fotokunstniku jalutuskäik Kadriorust Koplisse, tee peale jääb Reidi tee ja Noblessneri kaasaegne disainitud keskkond, kuid ka isetekkeline taimestik, heitmaad, linnaloodus, mis toob sellesse seeriasse urbanistliku lähenemise kõrvale ka keskkonnaesteetika ja ökoloogilise vaatenurga. “Võtteplats mere ääres” on nagu tuttavatest killukestest kokku pandud tervik; võtteplats, kus tegelikkus, “päris” toimib re?issööri tahte järgi loodud sürreaalse seiskunud tervikuna.
Näitust ja galleried toetavad Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital ja Liviko AS.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht