Eesti kirjandus jõuab kuulajate taskusse

Digikultuuriaasta koos kultuuriministeeriumiga käivitab eestikeelsete audioraamatute turu, mis toob heliraamatud inimeste taskutesse. Esimese sammuna loevad tuntud eesti näitlejad sisse 50 eesti autorite raamatut Oskar Lutsu Kevadest Indrek Hargla Apteeker Melchiori lugudeni. Esimesed heliraamatud jõuavad kuulajateni juba jaanipäevaks.

„Eestis puudus seni heliraamatute turg. Selle algatusega ja kriisiaega ära kasutades saame käivitada kiirkorras heliraamatute kommertsturu, mis avab tulevikus võimalused ka heliraamatute laenutuseks ja muudeks kasutusviisideks,“ kommenteeris digikultuuri teema-aasta juht Martin Aadamsoo.

„Eestis on helindatud palju raamatuid, kuid peaaegu kõik need on saadaval CD-plaatidel, mida tänapäeval enam palju ei kasutata. Heliraamatute kuulamine nutiseadmest on tulevik, mis võimaldab neid kõikjale kaasa võtta ja sobival ajal kuulata,“ lisas Aadamsoo.
Heliraamatud tehakse kättesaadavaks eestikeelsetel veebiplatvormidel. Huvipakkuvat sisu on valmimas kõigile vanuseklassidele ja kõikides žanrites.

Koolinoorte rõõmuks loetakse suve alguseks sisse ka soovitusliku kirjanduse hulka kuuluvaid teoseid, lisaks on valikus ilukirjandust ja populaarseid aimeraamatuid. Audioraamatutena on peagi kättesaadavad Oskar Lutsu „Kevade“, Mihkel Muti „Rahvusvaheline mees“, Indrek Hargla „Melchior ja Oleviste mõistatus“, Epp Aareleiu „Linnade põletamine“, Tõnu Õnnepalu „Mandala“, „Paradiis“ ja „Flandria päevik“, Andrus Kivirähki „Oskar ja Asjad“ ning „Tont ja Facebook“, Mudlumi „Poola poisid“, Mehis Heinsaare „Vanameeste näppaja“, Katrin Pautsi „Öömees“ ja paljud teised suurepärased eestikeelsed raamatud.

Algatusega pakuti eriolukorra ajal rakendust ka Eesti näitlejatele, mil ettenägemata ajaks jäid ära kõik avalikud esinemised, etendused, kontserdid, meelelahutusüritused jm, mis on näitlejate igapäevane leib. Samas on see hea võimalus teadvustada näitlejatele audioraamatuid kui tuleviku töörakendust.

Heliraamatute sisselugejateks on teiste seas Jan Uuspõld, Hannes Kaljujärv, Piret Simson, Raivo E. Tamm, Taavi Eelmaa, Rea Lest, Toomas Lunge, Tiina Mälberg, Tambet Tuisk, Liina Tennossaar, Maarja Mitt-Pichen, Ingrid Margus ja paljud teised tuntud Eesti näitlejad.

2020. aasta on Eesti Kultuuriministeeriumi poolt nimetatud digikultuuri teema-aastaks. Digikultuuriaasta peakorraldajateks on neli organisatsiooni – Eesti Rahvusraamatukogu, Eesti Filmi Instituut, Muinsuskaitseamet ja Eesti Rahvusringhääling.