Sel reedel Sirbis

Andri Ksenofontov, „René Kari loomingu üldiselt mõistetav ilu“ Eero Epner, „Miks Konrad Mägi ja miks sihtasutus?“ „Mineviku roll Ukraina sõjas“, Eneken Laanes vestleb Tatjana Žurženko ja Maria Mälksooga Maria Mölder, „Kus on muusika- ja sõnateatri piir?“ Triin Talk, „Tallinna merevisioon“ Jaanika Anderson, Tiina Vint, „Kui pärand on keeruline“ Johannes Saar, „Putukad lugemissaalis – teadusraamatukogu uus reaalsus“ Inger Klesment, „Kas võitlus valeinfoga on meie ühine vastutus või kellegi teise kohustus?“ Intervjuu filmitööstusürituse Industry@Tallinn & Baltic Event programmijuhi Marge Liiskega Ameerika näitlejanna Dale Dickeyga illustraator Joanna Concejoga Constructlabi eestvedaja, arhitekt Alexander Römeriga Esiküljel Konrad Mäe preemia laureaat René Kari. Piia Ruber

Esiküljel Konrad Mäe preemia laureaat René Kari.

Piia Ruber

ANDRI KSENOFONTOV: René Kari loomingu üldiselt mõistetav ilu
Ilu mõiste ühendab keha, mida Kari vormib, ja pilti, mida kannatlikult maalib.
Juba koolipoisina imetles René Kari keha täiuslikkust. Sündinud 1950. aastal, kasvas ta üles ajal, kui klassikaline antiikkultuur oli kõrges hinnas. Klassikaline vaim innustas juba sajandi alguse nooreestlasi saama eurooplaseks, jäädes samal ajal eestlaseks, mistõttu kunstiakadeemiat Tartus hakati nimetama Pallaseks ja Tartut ennast Emajõe Ateenaks. Levisid tõlked ja ümberjutustused Antiik-Kreeka mütoloogiast, trükki jõudsid August Annisti tõlgitud „Ilias“ ja „Odüsseia“; 1972. aastal alustas Hardi Tiidus antiikmaailma tutvustavat populaarset telesarja „Vana hõbe“.

HARRY LIIVRAND: Konrad Mäe preemia tänavune laureaat on René Kari
Kõne preemia ja sellega kaasneva medali üleandmisel Tallinna Kunstihoone galeriis 1. XI

EERO EPNER: Miks Konrad Mägi ja miks sihtasutus?
Konverents proovib õmmelda Konrad Mäe mitte Euroopa kunstiajaloo külge, vaid selle sisse, ning heidab valgust kultuuripoliitilistele valupunktidele.
Konrad Mäe 145. sünniaastapäeva konverents Heino Elleri Muusikakoolis 1. XI 2023
Konrad Mäe 145. sünniaastapäeva tähistamiskuu lõpetas rahvusvaheline teaduskonverents Tartus. Olime palunud esinema kolm välisuurijat, et ühest küljest avardada iseenda pilku ja teisest küljest paigutada nende ettekannete kaudu Mägi ja tema kaudu omakorda Eesti kunstiajalugu uutesse kontekstidesse.

Mineviku roll Ukraina sõjas. Eneken Laanes vestles Tatjana Žurženko ja Maria Mälksooga
Maria Mälksoo on Kopenhaageni Ülikooli rahvusvaheliste suhete professor. Tema uurimistöö keskendub heidutusele, ontoloogilisele julgeolekule, identiteedile ja mälupoliitikale. Tatjana Žurženko on Berliini Ida-Euroopa ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskuse (ZOiS) teadur. Tema uurimistöö keskendub mälupoliitikale, piiridele ja piirialadele Ukrainas ning teistes postsovetlikes riikides. Žurženko ja Mälksoo olid peaesinejad Tallinna Ülikoolis septembris toimunud konverentsil „Nõukogudejärgsed mälukultuurid muutumises“.

MARIA MÖLDER: Kus on muusika- ja sõnateatri piir?
Lavastused, mille üle konverentsil arutati, olid kõik ühiskondlikult relevantsed ja näitasid, et muusikaline ja sõnaline osa ei olegi teatris nii hästi paigas, kui võiks eeldada.
Eesti teatriuurijate ja -kriitikute ühenduse aastakonverents „Muusikateater ja muusika teatris“ 10.-11. XI Eesti muusika- ja teatriakadeemias. Korraldajad ETUKÜ, EMTA ning kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool.
Kuuldavasti ei ole muusikateatri ega teatrimuusika teemal nii ulatuslikku konverentsi varem olnud. Omaette tore on, et muusika- ja teatriuurijad on korraldanud ühise konverentsi, nende ettekandeid ja teemasid käsitleti mõnusalt läbisegi, kord oli fookus kaldu ühele, kord teisele poole. Selgelt tunti vajadust selliste kokkusaamiste jätkumise üle edaspidigi, et näha omaenda valdkonda uue pilguga.

TRIIN TALK: Tallinna merevisioon
Linnahall võib veel pääseda Tallinna mereni välja murdmise lainetest, kui omanik saab lisaks unistamisele selgeks ka heaperemehelikkuse.
Hiljuti esitleti Tallinna merevisiooni, mis oma erkroheliste puude, kiiskavvalgete majade ja veesilmakestega mõjub kui suurepärane helesinine unistus paremast ja inimkesksemast linnast. Kui pakutud ja puuduvaid visioone tükkide ja teemade kaupa lahti harutama hakata, tuleb välja muidki toone.

Ehituslabor loob ühiskonda. Kadri Lind vestles Alexander Römeriga
Alexander Römer: „Samal hetkel, kui te koos mingisse olukorda sisenete, tekib ka ühine ruum.“
Alexander Römer on tisler, arhitekt ja Berliinis asuva Constructlabi üks eestvedajatest. Constructlab on küll ehitajate kollektiiv, kuid selle rõhuasetus pole mitte valmival struktuuril, vaid ehitamisprotsessil ja kogukonna loomisel. Constructlab avaldas sel aastal raamatu „Sõbralik pinnas, lugusid koostööl põhinevatest ruumilistest praktikatest“ („Convivial Ground, Stories From Collaborative Spatial Practices“, Jovis 2023), kus kollektiiv jagab kogemusi koostöömeetodist: koos elamine ja töötamine, ühise projekti loomise protsessis ebaõnnestumiste ja ebamugavustega leppimine ning mitmekesine materjalide taaskasutamine.

Milles peitub pildi jõud? Anneliis Lepp vestles Joanna Concejoga.
Joanna Concejo on poola kunstnik, kes elab Prantsusmaal. Arvukate raamatute illustraatori pildikeel on realistlikult täpne, ent samal ajal õrn ja poeetiline. Täiskasvanulikult mõtlikud pildid on kunstnikule muu hulgas vahend rääkimaks lastega rasketel teemadel. Augustikuus oli Eesti Lastekirjanduse Keskuses avatud Concejo isikunäitus, mis rändab nüüd mööda Eesti maakonnaraamatukogusid. Concejo terviklikke, läbitunnetatud töid saab näha ka Tallinna illustratsioonitriennaalil. Ühtlasi on Concejo triennaali grand prix’ laureaat.

Luulesalv. Sofia Lenartovõtš

Film ja tööstus. Saara Mildeberg vestles Marge Liiskega
See, et iga aasta novembris toimub Pimedate Ööde filmifestival, on järjekordselt meeldetuletuse saanud. Meedia, tänavad ja kinosaalid on viimased kaks nädalat kihanud, ilmunud on hulganisti soovitusi, loosimänge ja retsensioone. Vähem on neid, kes teavad, et paralleelselt PÖFFiga toimub Tallinnas viie päeva jooksul ka filmitööstusele pühendatud Industry@Tallinn & Baltic Event. Vestleme programmijuhi Marge Liiskega ja keskendume teemadele, mida PÖFFi külastajate arv ja filmi instituudi statistika ei kajasta: mida arutatakse filmitööstuse telgitagustes ja mis meelitab seda tegema just Eestis?

Rokk ja rollid. Tristan Priimägi vestles Dale Dickeyga
Tänavusest PÖFFi võistlusprogrammist leiab ka Ameerika teose „G“, kus teeb oma teise järjestikuse peaosa Ameerika näitlejanna Dale Dickey, kes seni on olnud tuntud väga karakteersete, tihti kurjade või õelate kõrvalrollide järgi nii draama kui ka komöödia vallas. „G“ on vägagi vaatamist vääriv lugu Ameerikas lokkavast hooldekodubisnisest, kus arstid tunnistavad jõuka vanainimese võimetuks iseendaga hakkama saama ning kohtud määravad talle hooldaja, kes võtab oma kontrolli alla ka kogu vanainimese raha. Kahjuks rakendavad valgekraelised kriminaalid oma skeemi ka vanaema peal, kelle hüüdnimi G tähistab küll ingliskeelset grandma’d, aga slängis loomulikult ka gängsterit ehk kedagi sellist, kellega ja kelle perega ei tasu jamama hakata.

JAANIKA ANDERSON, TIINA VINT: Kui pärand on keeruline
18. novembril toimuvat akadeemilise pärandi päeva tähistavad Euroopa ülikoolid aastaid, kuid sellest hoolimata on siinsed teadmised keerulise pärandi avarast teemaderingist piiratud. Viimasel ajal on mitut tüüpi pärandiga tegelevate asutuste sõnavaras tähtis termin „keeruline pärand“ (ingl difficult heritage) ja ka „tundlik pärand“ (ingl sensitive heritage). Nendega koos kasutatakse mõisteid dekoloniseerimine, repatrieerimine, päritolu-uuringud, kriitiline hindamine, ümbermõtestamine, eetikaküsimuste tõstatamine ja uudsete eksponeerimisviiside otsimine. Räägitakse ka eksponeerimisest loobumisest ning muuseumilt otsustusõiguse üleandmisest kogukondadele, kellele pärand on kuulunud, et tagada pärandit austav, kogukonna väärtustele kohane esitlemine.

JOHANNES SAAR: Putukad lugemissaalis – teadusraamatukogu uus reaalsus
Näitusele jõudnud veerandsada ürikut pakuvadki moodsa entomoloogia kujunemisloo XVI sajandi natuurteoloogiast XIX sajandi eluslooduse süstemaatikaks.
Näitus „Baltisaksa entomoloogia piltides“ Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus. Näituse töörühm: Anton Küünal, Johannes Saar. Avatud kuni 15. I.
Tallinna ülikooli akadeemilises raamatukogus on talve lävel lahti läinud raamatunäitus putukateaduse sünniloost, mis pakub baltisakslaste vaatenurga teadusharu ajaloole. Vitriini on jõudnud valik Saksa trükikodade uusaegseid teaduspublikatsioone.

INGER KLESMENT: Kas võitlus valeinfoga on meie ühine vastutus või kellegi teise kohustus?
Meediapädevuse suurendamisse saavad oma panuse anda kõik Balti riikide elanikud.
Meediapädevus pole uus moesõna, sellele on üle Baltimaade andnud sisu raamatukogud, ülikoolid ja mittetulundusühingud. Kuigi valdkonna projektipõhine arendamisloogika toob kohati kaasa lünkliku koostöö, on meil ka palju edulugusid.

Arvustamisel
festival „Hullunud Tartu“
nüüdismuusika festival „Afekt“
Eesti Kontserdi minifestival „Keelpillifookus“
Ugala teatri „Head lapsed“
Endla teatri „Mullingari kandis“
eˉlektroni „Tõsielu laulikud“
Rene Köstri „Transcendentia“
Kim Noble’i „Sa pole üksi“

Intervjuu

Esiküljel Konrad Mäe preemia laureaat René Kari. Piia Ruber

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht