Sel reedel Sirbis

Kaks kohtumist suurel linal“, Konstantin Kuningas vestleb Steffi Pähnaga Kata Anna Váró, „Auhindade jahihooaja avamine Lidol“ Jüri Saar, „Keskkonnakaitselise tasakaalu poole“ Joosep Susi, „Suitsu nurk. Ene Mihkelsoni „Kui olin saanud neljaseks““ Vestlusring Riigi Kinnisvara ASi ruumilahenduste eestvedajatega Margus Maidla, „Innovatsiooni ja teadussiirde ümarlauaarutelu ehk Süvatehnoloogiliste iduettevõtetega maailma vallutama“ Vahur Luhtsalu, „Raha ei ole. II osa“ Taavi Hallimäe, Ott Kagovere, „Disainistik. Keel“ Esiküljel Steffi Pähn. Foto Piia Ruber

Kaks kohtumist suurel linal. Konstantin Kuningas vestles Steffi Pähnaga
Steffi Pähn: „Kui mul on juba päris mitu eesti filmi, mille ekraanile ilmumist ma päriselt väga ootan, siis see on vist hea märk.“
Septembris jõudsid kinno pealtnäha erinevad eesti filmid: Rain Rannu „Vaba raha“ ja Triin Ruumeti „Tume paradiis“ – futuroloogia ja nostalgia, meie oma Barbenheimer. Mõlemas mängib Steffi Pähn.

KATA ANNA VÁRÓ: Auhindade jahihooaja avamine Lidol
Veneetsia filmifestival on lahkelt valmis vastu võtma ka neid režissööre, keda mujal ei pruugita nii avasüli oodata, näiteks Woody Allenit, Roman Polanskit või Luc Bessoni.
Veneetsia rahvusvaheline filmifestival on viimastel aastatel teinud suuri pingutusi, et arendada välja taristu, mis vastaks kasvava hulga ajakirjanike ja festivalikülastajate vajadustele.

JÜRI SAAR: Keskkonnakaitselise tasakaalu poole
Miks peaks Moskva järsku hakkama südant valutama Euroopa keskkonnaseisundi pärast, kui suhtub ääretu ükskõiksusega keskkonnakaitsesse omal maal?
Mure elukeskkonna säilimise ja looduses aset leidvate mastaapsete muutuste pärast, millest on lahutamatu keskkonda säästev eluviis, kuulub kahtlemata järjest enam läänemaailma rahvaste kesksete väärtushoiakute hulka. Milles seisneb ja kuidas lahendada vastuolu ülla idee hoolitseda selle eest, millise keskkonna me jätame tulevastele põlvedele, ja selle idee teostamise vahel, pole lihtne küsimus.

KEITI KLJAVIN: Riik kui ruumilooja
Vestlusringis arutlevad ruumiloome varjatud tahkude üle Riigi Kinnisvara ASi ruumilahenduste eestvedajad ja suunajad.
Eesti elukeskkonna arengut suunab omand. Riigi omandis on 40 protsenti maaressursist. Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS) tegeleb riigi ehitatud keskkonnaga: haldab, vahendab, tellib, kavandab, analüüsib, annab nõu ja hangib. RKASi tegevus jaguneb üldjoontes kaheks: arendus ja haldus. Kinnisvara arendusosakond jaguneb omakorda projektidirektorite meeskondadeks ja projektid on jagatud projektijuhtide vahel. Kinnisvaraarenduse osakonda on loodud ruumilahenduste üksus, mille töötajatega järgnevalt räägime. Ühise laua taga on istet võtnud töö- ja teenuskeskkonna disainer Regina Kaasik, hoonete keskkonnasäästliku arendamise projektijuht Kadri-Ann Kertsmik ja ruumilahenduste meeskonna juht, arhitekt Kalle Komissarov.

JOOSEP SUSI: „Suitsu nurk. Ene Mihkelsoni „Kui olin saanud neljaseks““

August Sanga luuletõlkeauhinna kandidaadid

MARGUS MAIDLA: Innovatsiooni ja teadussiirde ümarlauaarutelu ehk Süvatehnoloogiliste iduettevõtetega maailma vallutama
Miks ikkagi on innovatsioon tähtis? Kuidas veel paremini edendada süvatehnoloogilist iduettevõtluse keskkonda? Kuidas jõuda kiiremini järele selle valdkonna maailma tippudele, näiteks Iisraelile, Singapurile, Iirimaale, meie naabritele Põhjamaadele?
Eestis on kogu vajaminev valdkondlik statistiline info koondatud teadmussiirde programmi 2023–2026. Juba on näha arengut, kuid kuidas saaks veel paremini?
Sirp kutsus neid küsimusi arutama Eesti maaülikooli rektori ja koduloomade füsioloogia professori Ülle Jaakma, Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi materjalitehnoloogia professori Veronika Zadini, ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutuse (EISA) rakendusuuringute programmi arendusjuhi Kaupo Reede ning keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi vanemteaduri Andi Hektori, kes on ka süvatehnoloogia iduettevõtte GScan juhatuse esimees.

VAHUR LUHTSALU: Raha ei ole. II osa
Inimarengu ning kõrghariduse, tipptehnoloogia ja riigi ekspordivõime vahelised seosed
Riigi üldises inimarengus on suur osa haridusel. Ei saa salata, et kõrgelt arenenud ja maailmas konkurentsivõimelisi riike on raske ette kujutada ilma ülikoolideta, mis kuuluvad maailma tippliigasse.

TAAVI HALLIMÄE, OTT KAGOVERE: Disainistik. Keel
Igasugune suhtlus on võimalik tänu keelele. Kui mõelda keelest võimalikult laias tähenduses, siis võib see kergesti viia kakofooniani. Meiega astuvad dialoogi erinevad vestluspartnerid, igapäevased esemed, virtuaalsed keskkonnad, isiklikud mälestused, kultuurilised stereotüübid, eri laadi esteetika, aga ka meie enda mitmene identiteet, mis on kujunenud kõige eelnimetatu tõttu.

Arvustamisel
Alex Schulmani „Malma jaam“
Jan Kausi „Kolm punkti“
Virginie Despentes’i „King Kongi teooria“
Methis. Studia Humaniora Estonica, nr 30. Keskkondluse erinumber
muusika- ja linnafestival „Station Narva“
ERSO hooaja avakontsert
Baltic Drag King Collective’i näitus „Dräägime ära“
näitus „Kui magatud unest saaks midagi aru?“
Flo Kasearu ja Elīna Vītola teos „Haigem“ ning näitus „Kütiorust Kadriorgu. Võim“
kogumik „Teatrielu 2022“
Pina Bauschi „Kevadpühitsus“ ning Germaine Acogny ja Malou Airaudo „ühised alad“

Esiküljel Steffi Pähn. Foto Piia Ruber