Torupillikultuuri taaselustamise keerud ja käänud

Mujal Euroopas paistab Eesti silma sellega, et enamik torupillimängijaid on naised. Ka meie lähinaabrite juures on see erandlik.

LEANNE BARBO

Torupilliseminar 18. I Eesti muusika- ja teatriakadeemia orelisaalis. Ettekande tegid Ants Taul, Cätlin Mägi, Andrus Taul, Lea Toom, Viivi Voorand ja Margo Kõlar.

2020. aastal tähistavad 70 aasta juubelit kaks eesti torupilli uuestisünnile kaasa aidanud inimest – Ants Taul ja Viivi Voorand – ning tänapäeva torupillimängijad tähistavad märtsis ka legendaarse Torupilli Jussi 175. sünniaastapäeva. Lähenevate tähtpäevade auks ja torupillikultuuri tugevdamiseks peeti 18. jaanuaril Eesti muusika- ja teatriakadeemias torupilliseminari ning õhtul olid kõik oodatud teatri- ja muusikamuuseumisse Viivi Vooranna ja Ants Tauli kontserdile.

Esimest korda peetud torupilli­seminarile oli korraldaja, EMTA pärimusmuusika eriala koordinaator Katariin Raska kutsunud kokku eesti torupilli­asja ajajaid läbi aegade. Kõige suurema põnevusega oodati ja kuulati Ants Tauli jutustust sellest, kuidas kõik alguse sai. Ettekande pealkiri oligi „Kuidas see siis kõik alguse sai“ ning selline küsimus ei olnud sugugi liiast. Eesti torupillikultuur peaaegu hääbus juba enne Teist maailmasõda, pärast sõda olid järel vaid mälestused, üksikud pillid ning 1930. aastal surnud Torupilli Jussi (Juhan Maakeri) onupoeg Aleksander Maaker oskas mängida vaid viit lugu, millega esines üritustel üle Eesti kuni 1968. aastal suri ka viimane traditsiooniline, kuulmise järgi mängima õppinud torupillimängija.

Kui kultuur kord kaob, on selle taaselustamine keeruline ja käänuline, täis teadmatust ja küsimusi teistsuguse kultuuri ja maailmanägemise vaatepunktist. 1970ndate alguses, kui Ants Taul hakkas leitud torupillisõrmilist mängima ja torupilli ehitama, ei olnud võtta eeskujusid ega kedagi, kellelt küsida. Tuli alustada otsast peale, ehitada treipink, leiutada torupilli valmistamise tehnoloogia ja õppida selgeks ka torupillimäng. Ants on võrratu jutumees ja tema uskumatuid lugusid torupillimängija ja torupillimeistri elust 1970-80ndatel kuulasid huviga eri põlvkondade torupillimängijad, rahvamuusikahuvilised ja ka Antsu enda perekond.

Ere näide sellest, kuidas järgnevad põlvkonnad tõusevad eelmiste õlgadele, oli Cätlin Mägi ettekanne arhiivi(de)s leiduvatest torupillimaterjalidest ja ka vanast torupillimängutehnikast eelkõige Torupilli Jussi salvestiste näitel. Tänu Eesti Rahvaluule Arhiivi uurimis- ja digiteerimistööle on tänapäeva torupillimängijad pääsenud ligi sõjaeelsetele salvestistele ja ammutanud meeletu hulga informatsiooni mitte üksi paljude lugude, vaid ka mängutehnika kohta, mida noodistused ei võimalda edasi anda. Cätlin väljendas lootust, et eesti torupillimuusikale iseloomulik mängustiil kinnitab tänapäeva mängijate hulgas rohkem kanda, ja kuulutas, et temalt on oodata Torupilli Jussi lugude koguteost. Koguteose toimetaja ja mentor on samuti rahvaluulearhiivi töötaja Janika Oras ning kõigi arhiivist ja selle töötajatest sõltuvate rahvamuusikute südamesse oli äsja sugenenud suur mure rahvaluulearhiivi ja seal tehtava teadustöö tuleviku pärast. Rahvamuusikud vajavad ERA väljaandeid!

Andrus Taul kasutab torupillide töö- ja ilmastikukindluse parandamisel paralleelselt teiste Euroopa meistritega tehnoloogia uuemaid saavutusi: käiku on läinud nii süsinikkiud häält tekitavas piugus kui ka Gore-Tex-materjal tuulekotiks.

Leanne Barbo

Torupillimeistri ameti on Ants Taulilt üle võtnud tema poeg Andrus, kes rääkis oma loo ning tutvustas torupillide valmistamise uuemaid suundi ja nippe. Andrus Taul kasutab torupillide töö- ja ilmastikukindluse parandamisel paralleelselt teiste Euroopa meistritega tehnoloogia saavutusi: käiku on läinud nii süsinikkiud häält tekitavas piugus kui ka Gore-Tex-materjal tuulekotiks.

Viivi Voorand, torupilliseminari kokku­tuleku teine tähtis juubilar, on oma sõnul „virustunud mulk“, kes sattus Tallinnas õppides laulma tolleaegsesse tuntumasse Põhja-Eesti rahvamuusika­ansamblisse Leegajus. Ansambli juht Igor Tõnurist suunas Viivi Lahemaale ansamblit juhendama ja nii sündis 1975. aastal ansambel Lahemaa Rahwamuusikud. Lahemaa Rahwamuusikutest on aastakümnete jooksul saanud tähtis folklooriansambel-õppeasutus, kust on läbi käinud paljud selle kandi noored ja saanud Viivi käe all esimesed teadmised eesti rahvamuusikast. Torupilliseminaril rääkis Viivi aastatel 2003–2017 korraldatud Lahemaa torupillipäevadest.

Peale Taulide rahvamuusika­ansambli Torupill asutati Vändras eesti teine torupilliansambel Linnutaja. Linnutajad olid ühed esimestest, kes tellisid Ants Taulilt torupillid ning laulu­koorina alustanud Linnutajast sai tõeline fenomen – naistorupilliansambel. Seminaril rääkis Linnutaja loo selle seniajani tegutseva ansambli liige Lea Toom. Huvitav fenomen on see, et Eestis on torupill alates uuestisünnist ja ilma pikema hoovõtuta sattunud kohe algusest peale naiste kätte. Mujal Euroopas paistab Eesti silma sellega, et enamik torupillimängijaid on naised. Ka meie lähinaabrite juures on see erandlik.

Seminari lõpetuseks meenutas muusika- ja teatriakadeemia õppejõud ja helilooja Margo Kõlar oma 1990. aastal kirjutatud kontserti kahele torupillile ja kammerorkestrile, selle sünni tagamaad ning konarlikku teed esiettekandele. Sel ajal ei olnud ka Margo Kõlaril võtta kuigi palju infot torupilli, selle repertuaari ja mängustiili kohta, nii et oli põnev võrrelda rahvamuusikute ja klassikalise helilooja otsinguid ja püüdeid seda pilli mõista.

Seminari lõpetuseks oli teatri- ja muusikamuuseumis kontsert, kus esinesid Ants Taul ja Viivi Voorand koos abijõududega. Antsul olid kaasas laulikutest tütred Triinu ja Anu ning poeg Andrus, Viivil Lahemaa Rahwamuusikutest võrsunud Eesti üks paremaid noori lõõtspillimängijaid Kert Krüsban. Põnev oli jälgida Viivit ja Antsu, kelle torupilli­mäng on arenenud eri radu pidi. Viivi ja Lahemaa Rahwamuusikute mängus on tunda, et Viivi on muusikaõpetaja ja harjunud kaasama nii õpilasi kui ka kontserdikuulajaid ning neid iga kell harima, Ants ja pereansambel Tuulepill liigub mööda kunstilisemaid radu. Anu ja Triinu laulud ning Kert Krüsbani hämmastavalt uhke torupilliimitatsioon lõõtsal andsid kontserdile hoopis kolmanda tahu. Kõik esinejad on säravad omanäolised isiksused, juba see oli väga nauditav.

Nii seminarist kui ka kontserdist jäi eriline tunne. Selline seltskond satub kokku väga harva ja seda erilisust tunnetasid ilmselt kõik kohalviibijad. Seminaril kuulutati Antsu ja Viivi ning Torupilli Jussi 175. juubeliaasta alanuks ning anti teada ka järgmisest üritusest: 20. – 22. märtsil on Viljandi pärimusmuusika aidas ning Riidajal Torupillitalus samuti esimest korda torupillifestival. Festivali kava leiab folk.ee veebi­saidilt ning tasub meeles pidada, et 20. III ehk festivali reedel toimub Viljandis pärimusmuusika aidas suur toru­pillide galakontsert.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht