Kommentaar – TMBK juriidiline vorm on teisejärguline
2018. aastast Tallinna muusika- ja balletikooli (TMBK) ühendamist juhtinud Eero Raun sai juuni lõpus ootamatu koondamisteate, mille ametlikuks põhjuseks toodi kulude kokkuhoiu vajadus. Tegelikust põhjusest ei taha kumbki pool avalikult rääkida, kuid tähtsam ongi vahest keskenduda sellele, kas kolme kooli ühendamine jätkub seniste kokkulepete kohaselt või on haridus- ja teadusministeeriumil varuks uus plaan. Muusikavaldkonnas kerkinud kriitilistele küsimustele vastab HTMi kutse- ja täiskasvanuhariduse ning koolivõrgu asekantsler Robert R. Lippin.
Tallinna muusikakeskkooli õpilasi, õpetajaid ja vilistlasi huvitab praegu kõige rohkem see, kas uues ühendkoolis õnnestub edaspidigi saada gümnaasiumiharidus või püütakse koolide ühendamist lihtsustada ja suruda ka TMKK gümnaasiumiosale peale kutsekooli staatus. Palun selgitage olukorda.
Kui Tallinna muusika- ja balletikoolis gümnaasiumiharidust andma ei hakata, siis mis põhjusel? Miks ei sobi Eero Rauna ja kolme kooli esindajatega koostöös sündinud ning kokku lepitud visioon, mille järgi põhiharidust, gümnaasiumiharidust ja kutseharidust antaks ühes majas?
Koolimaja ehitatakse Euroopa Liidu raha eest, mis on mõeldud gümnaasiumivõrgu korrastamiseks. Kas sellisel juhul on võimalik, et selles hoones gümnaasiumiharidust ei antagi?
Vastan kolmele küsimusele korraga. TMBK hakkab pakkuma nii põhiharidust, üldkeskharidust (rahvakeeles nimetatakse seda gümnaasiumihariduseks), kutsekeskharidust kui ka kutseharidust. Kool asutatakse praeguses õigusruumis ainuvõimaliku lahendusena juriidilises mõttes kutseõppeasutusena, nagu tegutsevad ka praegused Georg Otsa nimeline Tallinna muusikakool ja Tallinna balletikool. Põhihariduslik ja üldkeskhariduslik õpe korraldatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel. Juriidiline vorm on siiski pigem teisejärguline sisu, õppekava ja koolis antavate oskuste-teadmiste kõrval. Loodav on esimene omataoline kool Eestis, kus saab omandada päevases õppevormis nii põhihariduse kui ka keskhariduse ning liikuda kooli sees ühelt õppevormilt teisele.
Taustainfoks: gümnaasiumihariduse mõistet juriidiliselt ei ole, vaid on keskharidus, mis jaguneb üldkeskhariduseks ja kutsekeskhariduseks. Üldkeskharidus omandatakse pärast põhiharidust üldhariduskoolis (keskkooli või gümnaasiumi X kuni XII klassis) ja kutsekeskharidus pärast põhihariduse omandamist kutseõppeasutuses. Kuigi kool luuakse kutseõppeasutusena, toimub üldharidusõpe põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel ehk täpselt nii nagu praegu. Lisaks kutsekeskharidusele on võimalik omandada ka kutseharidus esmaõppena või jätkuõppena.
Räägitakse, et teil on TMBK juhi kohale juba uus kandidaat olemas. Kes ta on ja millised on tema eelised Eero Rauna ees, kes võitis 2018. aastal suure avaliku tähelepanu all konkursi? Oli ju Raunal ühendkooli juhtimiseks juba tähtajatu leping ja ka valdkonna toetus?
Kooli direktori ametikoht täidetakse avaliku konkursiga. Plaani järgi kuulutatakse konkurss välja kohe pärast kooli juriidilist asutamist. Loodame, et konkurss on rohkete kandidaatidega ning leiame tugeva visiooni ja tulemuslikult tegutseva koolijuhi.
Haridus- ja teadusministeeriumi veebisaidil on kirjas, et koolide ühendamise ja õppehoone ehitamise eest vastutab komisjon. Kas jutt käib samast juhtkomisjonist, mis on juba 2000. aastate esimesest poolest tegelenud koolide ühendamisega – seesama, mis kutsuti hiljuti valikuliselt kokku ilma Eero Rauna ja veel mõne komisjoni liikmeta? Milline on komisjoni edasine roll koolide ühendamise sisulises osas? Mil määral maksab komisjoni liikmete sõna ministeeriumi töötajate oma kõrval? Kes veel koolide ühendamise otsustamises osalevad?
Kolme kooli tingimuste parandamiseks on loodud mitmeid nõuandvaid komisjone, kes kõik on aja jooksul andnud väärtusliku panuse. Seetõttu saame praegu kinnitada, et maja projekt on olemas, ehitus lõpuks käib ja uus kool võiks avada uksed õpilastele 2022. aasta 1. septembril. Meie andmetel ei ole viimasel ajal toimunud ühtegi juhtkomisjoni istungit, kuhu oleks inimesi valikuliselt kutsutud. Ministeeriumi ametnikud kohtuvad hallatavate riigikoolide direktoritega pidevalt ning arutavad erinevaid teemasid. TMBK loomisel kaasame kindlasti ka edaspidi nõuandvaid komisjone ja töörühmi, sest tegemist on väga olulise ja märgilise kooliga.