Andi Villenthal 9. VI 1948 – 22. V 2021

Nagu klaverimängija ei tea päris täpselt, mis harmooniat ta mängib, enne kui bassi­mees pole oma nooti tõmmanud, ei ole ka elu sisul lõplikku vormi, enne kui kaks joont on alla tõmmatud. Mõne teose puhul arvame justkui ennustavat tema ülesehitust ja kulgu. Mõne puhul kõlab aga lõpp­akord nii äkki, et me ei saa esiotsa arugi, et lugu on nüüd tõesti läbi, ja jääme kuulatama kaja, mille see meisse jättis …

Andi Villenthal oli kirglik bassi- ja kalamees, kelle poogna all on paindunud tuhandeid takte ja tunde muusikat 1960ndate lõpust saadik, mil ta alustas kontrabassimängijana Tallinna džäss­ansamblites. Helilained kandsid ta sealt ERSO kontrabassirühma ridadesse 1970ndatel, Eesti Raadio estraadiorkestrisse ja bigbändi 1980ndatel ja Politsei­orkestrisse 1990ndatel. Orkestrandiameti kõrval tegi ta kaasa lugematutes suuremates ja väiksemates džässkoosseisudes.

Tema värvikates pajatustes andsid tihti ülemtooni seigad, kuidas pärast sümfoonia­kontserti oli tegemist, et kiiresti „kõrtsu haltuurale“ jõuda. Üleoleva bravuuri taga oli tema loomuomane võime ja vajadus voolata ühest muusikamaailmast teise. On muusikapalasid, mida võib mängida eri stiilis, ilma et need kaotaksid oma põhiolemust. Ja on ka muusikuid, kes võtavad oma sisemise muusika kaasa, olenemata stiilist, milles parasjagu mängitakse. Andi oli üks neist. Ka erruläinud pillimehena võis ta poole ööni telekast vaadata kord Monterey džässifestivali ja teinekord Pariisi Filharmoonia klassikaülekannet. Žanrist olenemata võis ta järgmisel päeval nii kirglikult kui ka argumenteeritult muljetada, et „vot kui kihvtilt mängisid!“.

Aktiivsest pillimängust taandununa tegutses ta viimasel ajal koduses töökojas pillimeistrina. Ei leidu ilmselt palju kodumaiseid kontrabassimängijaid, kes poleks käinud oma pilli tema juures kohendamas. Juba aastaid on tema hoolt ja häälestust tunda saanud ka Tallinna Muusikakeskkooli klaverid. Nagu ka tema viis last ja üheksa lapselast, kelles Andi muusikalised geenid on märkimisväärse rakenduse leidnud.

Lugematud kalamehejutud ja „kalamehejutud“ kolleegidest ja kolleegidega nii lavalaudadel kui ka laevalael tegid temast ikka seltskonda oodatud hinge. Eks kummalgi tegevusalal ole oma eripära: kala­mehena on ta ilmselt pidanud omajagu lihtsalt passima ja bassimehena – arvestades aastakümnetepikkust tegevust – ilmselt mõned korrad ikka ka korralikult kala pannud.

Praegu jääb vaid üle olla küll kurb, aga ka tänulik. Tänulik kõikide nende lugude eest, mida oled meile mänginud ja rääkinud. Selle loo eest, mida oleme saanud koos mängida. Eluloo eest.

Andi Villenthali ärasaatmine on laupäeval, 29. mail kell 12 Nissi kirikus.

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester

Politsei- ja Piirivalveorkester

Orkester ja huvikool Nissi Trollid

Tallinna Muusikakeskkool

Eesti Jazzliit

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht