Teadusdiplomaatia III

Tark jõud ja Soome tee

VAHUR LUHTSALU

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Kui artiklisarja I ja II osa avas teadusdiplomaatia (edaspidi TD) olemust, selle harusid ja mida riigid TD valdkonnas teevad, siis käesolevas artiklis veidi sellest, mida saab teadus teha, et parandada riikidevahelisi suhteid ning millised on Soome hiljutise TD-teemalise teadus­uuringu tulemused.

Teaduskoostöö rahvusvaheliste suhete edendajana. Rahvusvahelisi suhteid analüüsivas teaduskirjanduses on tavapäraselt palju juttu kõvast jõust (sõjalised võimed, turvapoliitika jne, mis käib sõjalise diplomaatia alla) ja pehmest jõust – kuivõrd on riik maailmas kultuuriliselt mõjukas, siia loetakse keel, kunstiliigid, kirjandus, meedia jm ehk kultuuridiplomaatia. Teadus on alati suurt rolli mänginud riikide kõva jõu arendamises, nt sõjalised tehnoloogiad, kuid diplomaatiat edendav teadus (science for diplomacy) toetub peamiselt teaduse pehmele jõule, sel on külgetõmme ja mõju rahvusliku varana, mis aga teatud mõttes asetseb kõrgemal riigi otsestest huvidest.

Mõned näited sellest, kuidas teaduskoostöö edendab rahvusvahelisi suhteid: teaduskoostöö lepingud, mida on kasutatud juba pikka aega sümboliseerimaks poliitiliste suhete paranemist, näiteks teaduskoostöö lepingud USA, NSV Liidu ja Hiina vahel 1970. ja 1980. aastatel; uued institutsioonid. Parima näitena võib tuua Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN), mis asutati pärast Teist maailmasõda edendamaks tsiviilotstarbelist tuumaenergeetikat, et rajada sildu eri riikide teadlastega, eeskätt külma sõja ajal NSV Liidu ja tema satelliit­riikidega.

Haridusstipendiumid on juba välja kujunenud võrgustumise ja teaduspartnerlussuhteid arendav mehhanism, mida kasutavad paljud riigid, ka Eesti.

Kaherajaline diplomaatia (track two diplomacy) kaasab neid, kes asetsevad väljaspool ametlikku vahendus- ja läbirääkimisprotsessi, näiteks teadlasi jt akadeemilisi isikuid. Selle tõhususe eelduseks on väliste osalejate usaldusväärsus ja mõjukus ning ametlik esimene rada peab samuti tunnustama teise raja jõupingutusi. Sedalaadi tegevuse hea näide on külma sõja perioodil aset leidnud infovahetus riikide teaduste akadeemiate tasemel, kus mõlemad pooled andsid sellest aru ka oma riigi juhtkonnale.

Joonis. TD kui targa jõu instrument kõva ja pehme jõu vahel.4

Teadusfestivalid ja -näitused, eriti tagasivaateliselt, on tõhus platvorm, kus tulevad esile teaduse universaalsus ja ühised kultuurihuvid. Näiteks Hiina, India, Iraan ja paljud islamiriigid on uhked oma panuse üle teaduse arengusse, millel on pikk ajalugu.1

Mõeldes ülipingelistele suhetele USA-NATO-EL-Eesti ja Venemaa vahel sõjategevuse tõttu Ukrainas peaks Eesti teadlaskond ja intellektuaalne ladvik leidma endas jõudu ja meelekindlust, hoolimata rusuvast ja kohati hüsteerilisest meediavoost, hoidmaks Venemaa teadlaskonnaga dialoogi. Seda eriti olukorras, kus ka kultuurilisele koostööle Venemaaga ja isegi Venemaa (NSV Liidu) kultuuripärandile, panusele maailma kultuurilukku võidakse praegu viltu vaadata. Näiteks hiljutised skandaalid osseedi päritolu Vene dirigendi Valeri Gergijevi ja laulja Anna Netrebko ümber kuni selleni, et vene heliloojate nagu Tšaikovski ja Šostakovitši teoseid on teatrite ja orkestrite hooajakavast lääneriikides eemaldatud.

Teatud aja möödudes laheneb Ukraina olukord ühel või teisel moel vastavalt vaenutsevate poolte sõjalistele ja majanduslikele võimetele ning rahvusvahelise diplomaatia jõupingutustele. Sõltumata sellest, kes on täna või homme Venemaa võimuhierarhia tipus, on ka palju muid võimalusi ja koostöötasandeid, mille pinnalt Venemaale läheneda, tippotsustajaid mõjutada ja meie idanaabriga arengudialooge pidada. Loodetavasti on ülal esitletud TD võimaluste nimekiri väikeseks spikriks nendele, kes käesolevat artiklit loevad ja teavad, et nende võimuses on midagi ära teha. Ärgem alahinnakem üksikindiviidi rolli maailma ajaloo ja ka oleviku kujundamises.

Soome uurib teadusdiplomaatiat ja selle rakendusvõimalusi. Soome riiginõukogu tellis ja avaldas eelmisel aastal ilmavõrgus uurimistöö pealkirjaga „Kohti mahdollistavaa tiedediplomatiaa. Suomalaisen tiedediplomatian tila ja kehittämistarpeet“ („Teel võimaldava teadusdiplomaatia poole. Soome teadusdiplomaatia hetkeseis ja areng“).2 Nii nagu Eestis, on ka Soomes TD võrdlemisi uus termin, soomekeelne Google’i otsing tiedediplomatia annab pisut üle 800 tulemuse. Seega on tegemist tõenäoliselt esimese katsega avada TD mõistet ja selle rakendusviise teistes riikides eesmärgiga anda Soome teadlaskonnale, diplomaatidele ja riigiametnikele mõtteainet oma töö korraldamiseks. Soome TD hindamiseks koguti projekti käigus andmeid eksperdiküsitluse, intervjuude ja töötubade kaudu, kuhu kogunesid nii valitsuse esindajad kui ka teadlaskonna liikmed. Aruandes tuuakse välja praegused ülesanded ja käsitletakse strateegilise tegutsemise arendamist.

Üheks tähelepanuväärsemaks aspektiks soomlaste uuringus on TD esiletoomine riigi targa jõu osana. XXI sajandil alul võttis Ameerika poliitikateadlane Joseph Samuel Nye kõva ja pehme jõu kõrval kasutusele kolmanda termini – tark jõud, mille eesmärk on mõista ja ühendada nii kõva kui ka pehme jõud eesmärgipärase tegevuse edendamiseks.3 Kui otsida arvutimaailmast analoogi, siis võib tarka jõudu võrrelda ka algoritmi ja operatsioonisüsteemiga, mis peab tagama arvuti riistvara ja programmide tõrgeteta töö.

Soomlaste töös on huvitavaid nüansse, peatuksin siinkohal mõnel uurimistöö lõpus toodud soovitusel.5

Teadustöö autorid soovitavad tõstatada TD kontseptsiooni ühiskondliku arutelu objektiks nii vahendi kui meetodina hõlmates poliitikuid ja riigiametnikke, teadlaskonna, kodanikuühiskonna ja ettevõtlussektori esindajaid, et töötada välja riigi TD arenguplaan. On tähtis, et TD tulevikku määrav töö viiks konkreetse eesmärgi – dokumendi, strateegia või avalduseni. Ainult nii saab arenguvisiooni siduda tulevaste valitsusprogrammidega ning teadusdiplomaatiat osaliste eraldi olevate strateegiate ja tegevuskavadega. Autorid väidavad, et edukas TD nõuab uutmoodi mõtteviisi ja oskuste arendamist ning seda tuleb määratleda kui strateegilist vahendit üksikisiku tasandil valitsuses, teadusringkondades ja erasektoris, eeldades piisaval määral ühiseid arendusüritusi, mis toetavad koolitusi, juhendamist ja võrgustikke.

Kasuks tuleb ühine platvorm, mis koondaks TDst huvitatud riiklikke tegijaid, näiteks S4D4C.6 Peale formaalsete protsesside tuleb TD edendamiseks kaaluda teisi võimalusi, näiteks suhtluses riikidega, kellega suhtlemine on väheldane või probleemne. TD eesmärgid tuleb nii palju kui võimalik siduda Euroopa Liidu TD ja ÜRO säästva arengu eesmärkidega, millega luuakse selge tegevusraamistik ja hõlbustatakse riikide, ELi ja ülemaailmse tegevuse koordineerimist.

Eestis on TD-teemaline arutelu alles algamas. Seetõttu on õigem hoiduda hinnangute andmisest praegusele seisule, töövõitude või puuduste loetlemine polegi eesmärk omaette. Seevastu on selge, et praeguses rahvusvahelises olukorras ja kiiresti muutuvas infoväljas vajab riik rohkem kui kunagi varem koostöövõimelisi probleemide tuvastajaid, lahenduste pakkujaid ja nende elluviijaid. Kogu maailm seisab suurte rahvusvaheliste keskkonna- ja sotsiaal-majanduslike muutuste lävel, seega on üha suurem roll teadusel ja igaühe võimel luua toimuvast täpne pilt.

1 New Frontiers in Science Diplomacy. The Royal Society January, 2010, lk 11-12.

2 Petri Uusikylä, Johanna Ketola, Aleksis Oreschnikoff, Pekka Aula, Jaakko Kuosmanen, Suvi Jaakkola, Harri Jalonen, Kohti mahdollistavaa tiedediplomatiaa. Suomalaisen tiedediplomatian tila ja kehittämistarpeet. Valtioneuvoston kanslia 20. V 2021. https://julkaisut.valtioneuvosto.fi/handle/10024/163144

3 Joseph S. Jr. Nye, Soft Power: The Means to Success in World Politics. PublicAffairs Books 2005.

4 Sellesarnane skeem on leitav uurimistööst „Kohti mahdollistavaa tiedediplomatiaa.

Suomalaisen tiedediplomatian tila ja kehittämistarpeet“ lk 29, mille artikli autor on tõlkinud ja kohandanud Eesti oludele.

5 Kohti mahdollistavaa tiedediplomatiaa. Suomalaisen tiedediplomatian tila ja kehittämistarpeet, lk 81-82.

6 https://www.s4d4c.eu/

Teadusdiplomaatia I. Mis see on ja millega seda süüakse?

Teadusdiplomaatia II. Maailmaliider, edasijõudnu ja uustulnuk

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht