Neenetsite mured ja mineviku kaja

Põlisrahva võitlusväli on korraga uus ja vana, haarates nii poliitikat, meediat kui ka rahva mälestusi ja -luulet.

ART LEETE 

Nii Jamali poolsaare kui ka Euroopa tundraneenetsite elu mõjutavad viimasel ajal hirmud ja väljamõeldised, nii poliitilised, julgeolekualased, kriminaalsed kui ka mütoloogilised süüdistused. Põlisrahva võitlusväli on korraga uus ja vana, haarates poliitikat, meediat kui ka rahva mälestusi ja -luulet. Neenetsid esinevad selles loos üleilmse vandenõu etturite või deemonlike koletistena, kelle tõttu ähvardab Vene maailma murenemine ja lõpuks põrmu langemine.

Infosõda Jamali poolsaarel

2016. aastal kinnitasid Jamali Neenetsi autonoomse ringkonna võimud, et piirkonda on tabanud inforünnakud.¹ Välisagendid olevat imbunud Jamalile ning saboteerivad interneti vahendusel võimude tegevust. Ringkonna sisepoliitika osakonna juhataja väitel on loodud „pingepunkt“, et kujundada uus poliitiline tegelikkus.

Ühismeedias on koondunud gruppi Tundra Hääl välisagentideks tunnistatud põlisrahvaste õiguste eest võitlejad ja nende neenetsitest liitlased. Internetis koostati ja levitati petitsiooni võimude kava vastu vähendada neenetsite põhjapõtrade arvukust sobivate karjamaade vähesuse tõttu. Lisaks arutleti siberi katku leviku,² tundraelanike arstiabi ja muude murede üle, millega neenetsitel tuli kokku puutuda. Välja toodi ka küsimused põliselanike maade võõrandamisest nafta- ja gaasitööstuse arengu ja õitsengu huvides.

Tundra Hääle võrgustiku mõju (grupil on 17 000 jälgijat,³ mis osutab palju laiemale levikule kui üks poolsaar Põhja-Jäämeres, ka positsioneerib platvorm end laiemalt Arktika põlisrahvaste huvide kaitse taustalt lähtudes) ilmestab neenetsite ühiskondliku teadvuse muutumist ja vastupanu kandumist uude meediasse. See võimaldas ka uute liidrite esile kerkimist, mis omakorda kinnitas põlisrahvaste ametlike organisatsioonide kriisi. Selline alternatiiv näitas, et neenetsid ei uskunud enam formaalsete liidrite siirust oma rahva eest seismisel.⁴

Võimud ja neile lojaalsed teadlased kinnitasid avalikkusele, et Jamali põliselanike huvide eest seismisel oli tähelepanuväärne roll välisagendiks tunnistatud Greenpeace’il ja mingitel anonüümsetel välismaistel fondidel, kes olevat rahastanud põliselanike rahulolematuse avaldusi.⁵ Greenpeace levitas tollal videoid gaasitööstuse saastatud Jamali poolsaare tundramaastikust. Greenpeace’i videomaterjali jagati omakorda Tundra Hääle platvormil. Aktiviste nimetasid võimuesindajad oma ärihuvide eest seisvateks provokaatoriteks, kes tekitavad tavaolukorrast suure skandaali. Samuti võrreldi viimasel ajal intensiivistunud rahulolematuse õhutamist kriisiolukorraga enne Nõukogude Liidu lagunemist, kui igasugused kahtlased elemendid samuti pidevalt kõige üle hädaldasid. Et viimastel aastakümnetel ei olnud põliselanikud oma murede avalikustamisel nii aktiivsed olnud, hakkasidki võimud otsima rahulolematuse põhjusi välisagentide tegevusest. Ühe tõestusena toodi esile, et Tundra Hääle ühismeedia grupis tehti postitusi öösiti.

Kohalik neenets, Tundra Hääle grupi algataja kinnitas, et ta pole seotud ühegi organisatsiooniga, ei Vene ega välismaa omaga. Grupi loomise eesmärgiks oli põliselanike suhtlemisvõimaluste parandamine ning kohalike murede kohta teabe jagamine. Põhiliselt keskenduti keskkonnaprobleemidele, sest need on päevakorras nii lühikeses kui ka pikas vaates. Võimude hinnangul oli tegu aga rahvaste vahelist vaenu õhutava provokatsiooniga, sest neenetseid kujutati grupis headena, sissesõitnuid aga probleemide allikana, ehkki tegelikult valitsenud neenetsite ja võimurite suhetes harmoonia. Võimumeelsed pidasid absurdseks ka Tundra Hääle tegijate väidet, nagu sooviksid neenetsi rändlejad järgida põlist eluviisi ning seda püüti nüüd uue meedia kaudu julgustada ja väärtustada.

Igaks petteks otsustati Tundra Hääle peaaktivist vahistada, et kahjulik element ühiskonnast ajutiselt isoleerida. Praeguseks on ta igatahes väljal tagasi ja postitab usinasti. Viimase probleemina on mai alguses kajastatud põliselanike pöördumist ringkonna kuberneri poole palvega ohjeldada jahindusinspektoreid, kes on põliselanikke taga ajades täiesti üle käte läinud.

Kajastust leiab ka ränd suvistele karjamaadele, mis parasjagu käimas. Ilmneb, et Jamali poolsaar on ikka veel lume all. Tundra hääle jälgijad elavad kaasa, uurides, millistest jõgedest, ojadest ja küngastest ollakse juba möödunud. Hullumeelne värk.

Usuhulluse argument

Informatsioonilise ekstremismi kõrval on neenetseid tabanud ka religioossete kõrvalekallete etteheited. Neenetsitel on maailma ülesehitusest ja kõigi olendite kohtlemisest oma arusaam. Seega pole ka ime, et nad satuvad õigeusu propagandamasina hammasrataste vahele.

2017. aastal süüdistasid Vene õigeusklikud aktivistid lääne protestantide misjoneid neenetsi šamaanide kasutamises rahutuste organiseerimiseks Neenetsi autonoomses ringkonnas (mis asub Venemaa Euroopa-osa tundras, Siberi poolele jääva Jamali Neenetsi autonoomse ringkonna naabruses), neenetsi alade lahkulöömise korraldamiseks Venemaa koosseisust ning „soodomliku antikorra“ kehtestamiseks neenetsite maal.⁶ Seda ilmestas põlisrahvaste õiguste eest seisva organisatsiooni Jasavei neenetsi aktivistide tõrjuv hoiak õigeusu pealesurumise vastu. See värske õigeusu invasioonilaine ilmnes kõige selgemalt kabelite rajamises kõigisse neenetsi asulatesse. Neenetsi autonoomse ringkonna kuberner käis isiklikult neid kabeleid avamas ja pidas kõnesid, kinnitades, et nüüd on hea võitnud kurja. Neenetsid küsisid: „Millise kurja?“

Need uued õigeusu pühakojad seisid pärast pidulikku avamist tühjalt lumme mattununa. Rahval ei olnud lihtne aru saada, mis oli selle kinnisvarainvesteeringu mõte. Arusaamatuse ilmutamine kabelite rajamise kampaania vastu oli aga põliselanike religioonipoliitiline viga. Nende hämmeldus näitas võimumeestele kätte, kelle pilli järgi neenetsid õieti tantsivad.

Põlisrahva esindajate protesti õhutas õigeusu ainuõiguste eest seisjate väitel Norra riik koos sealse luteri kirikuga, kes tunnistab samasooliste abielusid. Seega oli selge, et homoseksuaalsuse propaganda ja praktika pidi saama protestantide surmarelvaks õigeusu alistamisel neenetsi tundras. Äsja ametisse asunud Neenetsi autonoomse ringkonna pealinnas Narjan-Maris resideeriv õigeusu piiskop Jakov nimetas neenetsite usundit „metslaste religiooniks“. „Metslased“ on aga võimetud intellektuaalselt või tunnetuslikult kristlastele vastu astuma. Õigeusklikud kirjamehed tunnistasid, et neenetsi animism polegi ehk iseenesest separatistlik ega ekstremistlik (ehkki väidetakse ka, et paganlus ja separatism on omavahel seotud⁷). Seega pidi animistlik kriitika võimukiriku aadressil tuginema välismaiste protestantlike kirikute ideoloogiale ja kihutustööle. Õigeusu vaatevinklist on nii animistid kui ka protestandid paganad. Õigeusklik diskuteerija väitis, et see seos vastab tegelikkusele: Norra luterlased tantsivat šamaaniloitsude saatel suure naudinguga. Tõesti, mis siin segast saab olla?

Kõik on ilmselge. Korraga sai neenetsi põlisest ilmavaatest ekstremistlik ja separatistlik ideoloogia. Neenetseid käsitletakse Vene propagandas eriti naiivsete ja seega iseäranis vastuvõtlikena deemonliku lääne mõjutustele. See aga avab võimaluse süüdistusteks Ukraina eeskuju kahjulikule toimele Jäämere kallastel.

Üleilmsete vastuolude arktiline peegeldus

Juba ammu on tähele pandud, et muutused, mis mujal toimuvad sujuva protsessina, ilmnevad põhjas ootamatute dramaatiliste sündmustena, millel on apokalüptiline mõju.⁸ Mis siis veel rääkida kaugete sõdade ja revolutsiooniliste sündmuste mõjust! Kui seda seost ehk polegi, siis annab see ikkagi ainest igasugustele lugudele.

Kohalike propagandistide väitel viisid Euroopa ja Ameerika „pseudokristlased“ Põhja-Venemaa tundrates läbi „humanitaarkolonisatsiooni“ ning neil ei olnud plaanis midagi vähemat kui korraldada „Arktika Maidan“. Sellise arutluse loogiliseks taustaks on arusaam, et Ukraina libises Venemaal peost käputäie Ameerika karismaatiliste protestantide süül, kes on ukrainlaste ajud läbi pesnud. Nii ununeski ukrainlastel see, kellele nad tegelikult kuuluvad.

See tähendab, et igasugust rahulolematuse virvendust Arktikas tõlgendati Ukraina kontekstis juba enne suurema sõja algust. Neenetsi tundra külvati aegsasti üle globaalse vandenõu kahtluse seemnetega. See kujuteldav tsivilisatsioonide kokkupõrge haaras nii ususfääri kui ka muret seoses maavarade kaevandamisega.

Sarnaselt Jamali piirkonnaga on majandusliku olukorra halvenemine ka Neenetsi autonoomses ringkonnas viinud rahulolematuse kasvamiseni võimuesindajate vastu.⁹ Ringkonna elanikud tegid president Putinile vastava pöördumise, ent kiri saadeti lahenduste otsimiseks tagasi ringkonna administratsioonile, kelle tegevusetuse vastu inimesed olidki protestinud. Seega jäi asi loomuldasa soiku.

Piirkonna olukorra analüüsimisel tõmmatakse paralleele ka mandalada’dega,¹⁰ eelmise sajandi neenetsi ülestõusudega Nõukogude võimu vastu. Nüüdsel ajal on põliselanike olukord ainult osa regiooni probleemidest, ent ajaloo kordumise tajumine on ikkagi iseloomulik. Mandalada kordumine polevat aga võimumeedia hinnangul ei neenetsite ega venelaste, vaid välisriikide valitsuste ja protestantlike misjonite huvides. Selle kaudu püütakse Venemaalt röövida Arktika maavarad. Põhjendamisel kasutatakse suitsukattena argumente põlisrahvaste ja regioonide õiguste kaitsest, keskkonnakaitsest ja usuvabadusest.

Vahel võib siiski juhtuda, et põliselanike muredele reageeritakse. 2009. aastal saatis 50 Jamali neenetsi põhjapõdrakasvatajat ühispöördumise Gazpromi juhile Aleksandr Millerile, kaevates selle üle, et firma töötajad püüavad tundras kala dünamiidiga, tõmmates neenetsite järved kaladest tühjaks. Kuigi Gazprom esialgu ignoreeris neenetsite pöördumist, tõusis ajakirjanduses lärm ning firma maksis paarile perekonnale kompensatsiooni. Selline valikuline otsus tekitas omakorda segadust ja pingeid põhjapõdrakasvatajate seas. Nimelt määrati valuraha peredele, kes on Jamalil uustulnukad, olles poolsaarele saabunud alles saja aasta eest. Põlised Jamali neenetsi klannid jäid aga kõigest ilma.¹¹

Nafta- ja gaasitööstuse esindajate (töölistest peadirektoriteni) meelest on neenetsid verejanulised. Kui tööstuse kompensatsioonidega ongi võimalik endale mingit tegevusvabadust saada või ohte tõrjuda, siis põhimõtteliselt on surmaohtu sattumine kogu aeg päevakorral. Sellest annavad märku kuulujutud, mida olen ise välitöödel kuulnud ja mida levitatakse ka meedia vahendusel. Ühe hirmujutu kohaselt olevat keegi Jamali neenets lasknud ühe lasuga maha kaks Gazpromi töötajat. Teise jutu järgi tulistanud neenetsid Gazpromi peldikut, kui töölised sinna sisenesid. Põliselanikud tulistanud ka naftameeste masinate rehve puruks, mässinud jahile läinud naftatöölised kalavõrkudesse ja visanud jõkke surema. Seega näib, et nafta- ja gaasitööstus on paanikas, nende hinnangul pole põliselanike erioperatsioon, hübriidsõda (või mandalada) enam kaugel, pigem on neenetsite väe salajane pealetung juba ammu alanud.

Maailmas on igasugused kauged sündmused omavahel seotud. Seega pole ime, et mingisugustki rahulolematust ilmutavatele neenetsitele kleepub külge Ukraina agentide ja NATO marionettide kuvand. Sellele lisandub ühiskonnas domineerivate gruppide üleüldine võõrastav hoiak põliselanike eluviisi ja maailmavaate suhtes. Sellistes oludes pole ime, et neenetsid tunnevad, et neid käsitletakse oma maal deemonlike võõrastena. Nagu kirjutab üks Tundra Hääle grupi liige: „Oleme justkui põliselanikud, aga elame nagu võõral maal.“

Art Leete on Tartu ülikooli etnoloogia professor.

1 Вячеслав Егоров, Ямальских оленеводов обвинили в информационной войне. – URA.RU 21. XI 2016.

2 Roza Laptander, When we got reindeer, we moved to live to the tundra: The Spoken and Silenced History of the Yamal Nenets. University of Lapland, Rovaniemi 2020.

3 https://vk.com/golos_tundry

4 Arbakhan Magomedov, How the Indigenous Peoples of the Russian Arctic Defend Their Interests: The Social, Economic, and Political Foundations of Indigenous Resistance. – Anthropology & Archeology of Eurasia 2019, 58:4, 215–245.

5 Юлия Фролова, Политолог: волнения ямальских оленеводов угрожают стабильности в стране. – URA.RU 23. XI 2016.

6 Сергей Денисов, Тревожный материал из Архангельска. Мировое сообщество последовательно пытается отсечь от России ее территории. – Берег России 25. V 2017.

7 Paul Goble, Russian Orthodox Church Increasingly Turning Against Faiths of Numerically Small Peoples. – Window on Eurasia: New Series 6. X 2017.

8 George W. Rogers, Change in Alaska: The 1960’s and After. – Change in Alaska: People, Petroleum, and Politics. Edited by George W. Rogers. University of Alaska Press 1970, lk. 3.

9 Paul Goble, As Their Lives Worsen in the Russian North, the Nentsy Recall Their ‘Holy Wars’ against Moscow. – Window on Eurasia: New Series 22. IV 2017.

10 Mandalada – ’kogunemine’ (neenetsi k.). Nii nimetatakse tundraneenetsite ülestõuse nõukogude võimu vastu Jamali poolsaarel ja Põhja-Uuralites 1930.-40-tel aastatel.

11 Roza Laptander, When we got reindeer, we moved to live to the tundra: The Spoken and Silenced History of the Yamal Nenets. University of Lapland, Rovaniemi 2020.