Kirglik, energiline ja vastuoluline punane keeles, meeles ja sümboolikas

Ei leidu teist värvi, mis seostuks nii armastuse kui ka vihaga.

MARI UUSKÜLA

Paljude lemmikaastaajal sügisel võib looduses leida erksaid värve, lisaks kollasele ja oranžile ka punast. Punane värv torkab hästi silma, kuna eristub rohelisest ja ka sinisest, mida looduses rohkem leidub. Sügisesed kontrastid – sinine taevas ja kollased-punased puud moodustavad tõelise vaatemängu. Mida punane sümboliseerib või on ajalooliselt sümboliseerinud?

Punase füüsikalised omadused

Punane on see killuke nähtavast valgusest, mida tajume lainepikkusel 625–700 nanomeetrit, mis on ühtlasi ka nähtava värvispektri kõige ülemises osas. Tajutavast valgusest edasi tuleb infrapunane, mis on inimsilmale nähtamatu, küll aga tajuvad infrapunast mõned putukad ja maod. Punase eri toone on raskem eristada kui rohelisi toone, mis asuvad oma lainepikkuselt värvispektri keskel, kus silmal on neid mugavam tajuda. Tajumise mugavus tingib ka võime toone üksteisest eristada, külmi toone eristame soojadest toonidest paremini.

Kui oleme sündinud normaalse värvitajuga, oleme võimelised värvidel vahet tegema. Silmas aitavad valguse intensiivsust tajuda kolvikesed, värvusi ennast eristada kepikesed ehk kepprakud, mis reageerivad kolme värvi valgusele – rohelisele, sinisele ja punasele. Värvipimeduse liikidest on kõige levinum protanoopia, mis tähendab võimetust eristada punast ja rohelist värvust.

Punane – kas kõikides keeltes?

Üldiselt peetakse värvinimede olemasolu keeles keeleuniversaaliks ehk selliseks nähtuseks, mis on olemas kõikides keeltes. See muudab värvinimed omakorda vägagi eriliseks, sest keeleuniversaalidena defineeritud nähtused avalduvad eelkõige keelte grammatikas, nt lauseehituses, aga mitte nii tihti sõnavaras.[1] Üheks sõnavaraliseks keeleuniversaaliks on kehaosade või sugulussõnavara olemasolu kõikides keeltes, kuid ka nendes valdkondades leidub keelte vahel erinevusi.

Aga kuidas me teame, et kõikides keeltes on värvinimed? 1960. aastatel kohtusid Californias Berkeley ülikoolis lingvist Paul Kay ja antropoloog Brent Berlin, kes tulid järeldusele, et nende Ladina-Ameerikas kogutud keeleandmestikes oli kõige enam sarnasust värvide nimetamisel. Õigupoolest tuvastasid nad, et värvinimed on „eri keelte vahel üpris hästi tõlgitavad“ ning et kõikides keeltes leidub seaduspära, mis järjekorras värvide nimetused keelde tulevad.[2] Berlini ja Kay nn põhivärvinimede teooria järgi ilmub punane värvinimi kõikidesse keeltesse kohe seejärel, kui keeles on olemas musta/tumedat ja valget/heledat tähistavad värvinimed. Keele edasistel arenguetappidel tulevad keelde kollane või roheline, roheline või kollane, seejärel sinine, pruun ning täiesti suvalises järjekorras lisanduvad roosa, lilla ja oranž. Hilisemate paranduste käigus on leitud, et hall võib lisanduda n-ö metsiku kaardina mis tahes keele arenguetapil. Urmas Sutrop on 1995. aastal välja selgitanud, et eesti keeles on täpselt 11 põhivärvinime, mis näitab põhivärvinimede teooria järgi täielikult väljaarenenud värvisõnavara keeles.[3]

Kuigi Berlini ja Kay põhivärvinimede teooria lubab justkui ka ainult valge/heleda ja musta/tumeda olemasolu keeles ehk kahe põhivärvinimega keeli, on empiiriliselt siiski välja selgitatud, et enamikus keeltes on olemas nii valge (hele), must (tume) kui ka punane (soe) kategooria ehk kokku vähemalt kolm põhivärvikategooriat, mida märgivad kolm põhivärvinime.

Daniel Everett on uurimuses pirahã keele kõnelejatest ja kultuurist väitnud, et pirahã kõnelejatel puuduvad arvud ja arvsõnad ning värvinimed, kuid tegelikkuses väljendatakse neid lihtsalt teisiti kui läänes kõneldavates keeltes. Näiteks käib musta kohta väljend ’veri on määrdunud’, valget väljendatakse kui ’see on läbipaistev’, punast kui ’see on veri’ ja rohelist kui ’see on ajutiselt ebaküps’.[4] Kas võib oletada, et need konstruktsioonid on värvinimed? Samalaadseid kooslusi, mille abil värve nimetatakse, võib kohata Aafrika ja Paapua Uus-Guinea keeltes, kuid nii mõnigi eesti keele kõneleja võib samuti öelda, et miski on Barbie-nuku tooni või tema tädi auto värvi, mõeldes konkreetset tähistajat, konkreetset värvi, mida võib olla raske sõnadesse panna. Kui ütleme, et miski on muru, rooste või kassinaeriõis, kas me väljendame siis nende asjade värvi või mõnda muud omadust? Uuemal ajal kaldutakse arvama, et sellisel puhul on tegemist objektipõhiste värvinimedega, mitte lihtsalt suvaliste kirjeldustega.

Seega on vastus küsimusele, kas kõikides keeltes on punane, pigem jaatav kui eitav. Iseasi, kas tegemist on selle värvitooniga, mida meie harjumuspäraselt punaseks nimetame või pigem soojade toonide kategooriaga.

Punane keeles ja meeles

Lääne-Euroopas kõneldavates keeltes on enamasti üksteist-kaksteist põhivärvinime, kuigi uuemate uuringute andmetel võib põhivärvinimesid olla kuni kuusteist, kui lugeda põhivärvinimeks ka türkiis ja violett.[5] Kaksteist põhivärvinime leiame vene, itaalia, malta, ukraina, tai jt keeltes. Nendes keeltes on sinisele kaks värvikategooriat, mida tähistatakse kahe põhivärvinimega, nt vene sinij ja goluboj. Värvikategooriad ei ole ühe värvi eri varjundid, vaid täiesti erinevad värvid, nagu eestlase jaoks punane ja oranž või roheline ja sinine.

Kuid kuidas on punasega? Kui paluda inimestel nimetada nii palju värve, kui nad teavad, alustatakse olenemata emakeelest sageli loetelu sellises järjekorras: punane, sinine, kollane, roheline. Võib julgelt väita, et punane on värvide värv just tänu sellele, et kõik nimetavad seda enamasti esimesena – see näitab, et punane on inimpsüühikas esilduv värv. Enamasti on tegemist ka struktuurilt lihtsa omasõnaga. Punane eristub teistest värvidest veel selle poolest, et eri keelte kõnelejad paigutavad kõige prototüüpsema punase ehk punase parima näite värviruumis enam-vähem samasse kohta. Olgugi et inglise red, itaalia rosso ning eesti punane ei asetse värviruumis täpselt samas „kohas“, on punased üksteisele siiski tunduvalt lähemal kui sinised, rohelised ja roosad.

Mida ajaliselt kaugemas minevikus on värvinimed keeles juurdunud, seda vanemaks neid võib pidada. Eesti keeles on etümoloogiasõnaraamatu järgi puna(ne) soome-ugri algkeele tüvi (uurali tüvi oleks veelgi varasem kihistus), mis on algselt tähendanud looma karva või karva värvust. Ka teistes läänemeresoome keeltes on leidnud aset samalaadne areng, nt liivi pu’nni, soome punainen, karjala punaine, isuri punnain, vadja puna, punanõ.[6] Seega tajumegi punast tänapäeva eesti keeles kui vana omasõna. Kuid mitmes keeles on punase nimetus olnud seotud vere värviga või arenenud välja sõnast veri (võrdluseks võib tuua lõunaeestikeelse sõna ver(r)ev). Meie sugulaskeeles ungari keeles tuleneb värvinimi vörös sõnast vér ’veri’. Võib oletada, et vörös algne kuju on olnud véres ’verega kaetud’. Soome-ugri tüve *wire esineb veel saami ja läänemeresoome keeltes, mordva, mari, komi ning handi ja mansi keeles. Ungari keele teeb huvitavaks asjaolu, et selles on toimunud vana sõna vörös asendumine uuema, XIX sajandil keeleuuenduse käigus kasutusele võetud keelendiga piros, mida peetakse tänapäeva ungari keeles punast tähistavaks põhivärvinimeks.[7] Piros on tekkinud tüve pír ’puna’ (nt koidupuna) ja omadussõnaliite -s ühinemisel.

Huvitavaks teeb fenomeni asjaolu, et ungari keel ei paista olevat ainus Kesk-Euroopa keel, milles selline vaheldus ette tuleb. Tšehhi keeles eristatakse sagedast värvisõna červený/á/é (vastavalt kolmele soole) millele lisaks märgitakse punast vahel ka sõnaga rudý/á/é. Viimane märgib kommunistlikku-sotsialistlikku punast, nt rudá hvězda ’punatäht’, rudý baron ’punaparun’ jne. Etümoloogiliselt on need kaks punase sõna eri kihistused. Červený tuleneb protoslaavi keelest ja samatüvelist punase nimetust võib leida mitmestki teisest slaavi keelest (slovaki červený, poola czerwony, bulgaaria červen), rudý on ilmselt hilisem kihistus indoeuroopa algkeelest, mille paarilised on nt inglise red, saksa rot või leedu raudona. Kui enamasti on slaavi keeltes kasutusel just červen-tüvi, siis vene keeles märgib punast värvust красный, mis tuleneb sõnast красивый ’ilus’.[8] Keeleajalooliselt on punast nimetatud ilusaks värviks ja nii on see vene keeles juurdunud. Seega viitab Moskva Punase väljaku nimetus Красная площадь hoopis väljaku ilule, mitte punasele värvile.

Punase jagunemist kaheks ei tule tegelikult nii kaugetest keeltes nagu ungari ja tšehhi keel otsida. Eesti viipekeele uurija Liivi Liiholm (Hollmann) on Eestis välitööde käigus välja selgitanud, et eesti viipekeeles kasutatakse samuti kahte punase viibet: üks viibe moodustatakse osutusega põsepunale ja see sarnaneb soome viipekeele viipega roosa (vaaleanpunainen); teine harvem viibe moodustatakse aga osutusega huultele. Viibet huultele kasutasid enamasti üle 60aastased inimesed kõikjal üle Eesti. Selle viipega tähistatakse veini ja veinpunast.[9]

Miks kirjutas Homeros (kui selline pime poeet üldse kunagi olemas oli) Iliases ja Odüsseias veinpunasest, veinikarva või õigupoolest veinisest merest? Kas kreeklastel puudus selline värvinägemisvõime, nagu me seda tänapäeval tunneme? Või ei näinud nad tõepoolest sinist värvi, nagu on pakutud, nimetades mere, taeva ja siniste lillede värvi kord punaseks (erythros), kord roheliseks (prasos), kord mustaks (melas) või veel mõne teise värvinimega? Küsimus ei ole vanade kreeklaste värvitajus, vaid keeles, mida nad kasutasid. Meri ei olnud veinikarva (ei päikese tõusu ega loojangu ega punaste vetikate tõttu, nagu on ekslikult teoretiseeritud) ega mesi roheline, sest keeleliselt ei olnud oluline mitte värvitoon, vaid see, kuidas mingi värv vaatajale välja paistis ehk tundus. Värvitooni asemel oli vanadele kreeklastele tähtis värvuse mõni muu aspekt. Mere puhul räägiti ilmselt värvi kahvatusest ehk värvi väga kergest varjundist või tundest, mida see värv vaatajas tekitas. Kui võrrelda merd ja veini sellest uuest aspektist, paistavad need ehk isegi mingil määral sarnased ning oleme tõele kindlasti lähemal kui rahvust värvipimedaks tembeldades.[10]

Punase varjundid eesti keeles

Kuidas on lood eesti keelega? On meil punase jaoks palju nimesid või eeldame, et kuna punane on niivõrd universaalne, on nimetusi vähevõitu? Nii ja naa, kõik sünnib võrdluses. Kui võrrelda loetelu pikkust sinise ja rohelisega, võime öelda, et punase nimetusi on keeles pigem vähe. Samas on punane see värvinimi, millel on palju lihtsõnalisi sünonüüme, nt karmiin, bordoo, vaarikas, ruuge, purpur jne. Loomulikult on need värvinimed vaid punase osasünonüümid, viidates ilmselgelt konkreetsele punasest erinevale värvitoonile, kuid needki toonid kuuluvad (mõningate mööndustega) punase kategooriasse, s.t mitte mõne muu värvi (roosa, lilla, oranž) kategooriasse.

Kui vaatame loetelu- ja nimeandmiskatsete andmestikku, näeme, et kordagi ei ole kasutatud väljendit kole punane (võrdle kole roheline), küll aga leiame väljendeid ja liitsõnu ilus punane, särav punane, külm punane, soe punane, erepunane, erkpunane, neoonpunane, mahe punane, kahvatupunane, ehtne punane, pleekinud punane, intensiivne punane, hõõguv punane. Paljud punase liitsõnad on saadud võrdluse teel mõne aiasaadusega: porgand(i)punane, peedipunane, kirsipunane, vaarikapunane, punase sõstra punane, tomatipunane. Lisaks moodustatakse liitsõnu teiste värvinimedega nagu kollakaspunane, lillakaspunane, oranžikaspunane, roosakaspunane, violettpunane, kuid liitsõna esiosana esineb punane andmestikus vaid kombinatsioonis lilla kategooria sõnadega – punakaslilla ja punakasvioletne, kuigi teoreetiliselt oleksid võimalikud muudki kombinatsioonid, välja arvatud rohekaspunane või sinakaspunane, sest nende seguvärvide kirjeldamiseks on meil juba värvinimed pruun ja lilla. Samuti leidub andmetes liitsõnu, mis on moodustatud võrdlusel mõne objektiga: tellisepunane, samet(i)punane, roosipunane, vein(i)punane, lipupunane. Pompeipunane ja bordoopunane on moodustatud kohanimedest Pompei ja Bordeaux. Kuna punane on oma olemuselt vere värv, kajastub see ka keeles: verepunane, veripunane, arteripunane. Sõnaveebist leiab veelgi võimalikke liitsõnu.[11]

2021. aasta kevadel 248 inimeselt kogutud vastused näitavad, et punane seostub eestlastele kõige rohkem sõnaga armastus.

Mari Uusküla

Millist emotsiooni punane kannab ja mis meil punasega seostub?

Kui küsida eestlaselt, mis värvi on armastus, saame vastuseks, et armastus on punane. Samale järeldusele jõudsid paljusid keeli ja kultuure hõlmanud uuringuga Lausanne’i ülikooli psühholoogid: armastus on punane. Kuid armastus ei ole ainus n-ö emotsioon, mis meil punasega seostub. Ei leidu ühtki teist värvi, mis kutsuks esile nii positiivseid kui ka negatiivseid emotsioone, sest punasega seostuvad nii armastus kui ka viha (vihkamine seevastu seostub juba mustaga nagu kurbus ja kaastunne). Lisaks seostub punane eesti vastaja jaoks veel naudingu ja uhkusega.[12]

Huvitav on seegi, et kui mõnda emotsiooni üldse värvidega seostati, on need emotsioonid ja värvid tugevad – punane seostub armastuse ja vihaga, kollane rõõmuga (kuigi mitte kõikides kultuurides). Roheline ja sinine on vähem emotsionaalsed värvid, seostudes rahuloluga.

Tallinna ülikoolis 2021. aasta kevadsemestril erialasid lõimiva uuenduse (ELU) õppeaine projekti „Mis värvi on armastus?“ raames tehti mitu küsitlust. Üks huvitavamaid katseid oli see, kus inimesed pidid nimetama sõnu, mis neile värvidega seoses esimesena meenusid. Sõnaassotsiatsiooni meetodit kasutasid oma uurimustes juba kuulsad psühhoanalüütikud Carl Jung ja Sigmund Freud. Tavaliselt palutakse katseisikutel kirja panna või suuliselt öelda esimene sõna, mis neil stiimulsõna või -pildiga seostub. Katsetes kasutati stiimulina värvinimesid punane, sinine, kollane, roheline jne. Vastajaid oli kokku 248. Punasega seostusid enim armastus, veri, süda ja roos, millest armastust nimetas 18% vastajatest. Vaid üks kord nimetatud assotsiatsioonidest võiks välja tuua näiteks jõuluvana (küsitlus tehti kevadel!), NSV Liit, oht, pesu, kirg, energia, enesekindlus, kukk, tuletõrjeauto jne. Katsete tulemusi võib võrrelda eesti keele instituudis koostatud assotsiatsioonisõnastikuga. Kõige sagedasemaks assotsiatsioonipaariks on selle põhjal punane – sinine, millele järgnevad veri, lipp, tuli ja värv. Punane-armastus assotsiatsiooni on nimetanud vaid 7 inimest ehk 2% 329 vastajast.[13]

Noppeid punase sümboolikast ja kujundlikest väljenditest

Punane on kirgas ja jõuline värv. Ajaloos on seda peetud nii väepealike, kardinalide kui ka prostituutide värviks. Punast kas armastatakse tema kirkuse ja erksuse pärast või põlatakse, kuna punane seostub madalate tungidega. Läbi ajaloo on punane olnud energia, atraktiivsuse, rõõmu, seksi, erootika, pidutsemise, kuninglikkuse ja majesteetlikkuse värv, sümboliseerides samal ajal ka ohtu, surma, meelepaha, pettust, iharust, sõjakust ja märterlust. Nagu eespool nägime, tuleneb punane paljudes keeltes sõnast veri ning verd on pidanud ohverdama ka väiksed putukad – košenillitäid ja Kermes vermilio’d, kelle verd oli kasutatud punase pigmendi saamiseks, enne kui värve sünteetiliselt tootma hakati.

Punase kasutus viib meid tagasi inimkonna ajaloo lätete juurde, sest koopamaalingute tegemiseks kasutati valge ja musta kõrval just punast. Punast on peetud tähtsaks värviks kõikides vanades tsivilisatsioonides. Egiptlased mähkisid oma kadunuid hematiitpunasesse kangasse. Vana-Egiptuse hauataguse elu jumalat Osirist tunti kui punase kanga isandat. Hiinas kuulus punane viie elemendi süsteemi, seostudes tule ja suvega. Punane oli tähtis ja püha värv inkade ja asteekide kultuuris. Enamik riidetükke, mida inimkonna ajaloo algusest Vana-Rooma aegadeni värviti, said punaka tooni. Sellest tulenevalt pidasid roomlased punast värvi lausa värvi enda võrdkujuks, sest sõnu coloratus ’värvitud’ ja ruber ’punane’ kasutati sünonüümidena. Shakespeare pidas punast silmakirjateenrite, meelepaha ja patu värviks. Vassili Kandinsky on kinaverpunase kohta öelnud „nagu tulikuum teras, mida saab veega jahutada“. Kinaver oli niisama kallis kui kuld, kunstiteoste valmistamisel pruugiti seda koos lehtkulla ja ultramariiniga.[14] Punane on muuhulgas Tallinna ülikooli värv, mida teised Eesti ülikoolid ei kasuta, sümboliseerides noort, energilist uutmoodi ülikooli.

Katoliku kirikus tähistab punane kannatust, kuid ka truudust jumalale ja paavstile ning seepärast kasutatakse punast kardinalirõivaste värvina. Islamis on punane elujõu värv ning punase leiame mitmelt islamimaa lipult, nt Tuneesia, Maroko, Indoneesia, Türgi, Jordaania, Kuveit, Araabia Ühendemiraadid jne. Punane on üldse kõige domineerivam rahvuslipu värv, esinedes 75% kõikide riikide lippudest. Mõelgem kas või Eesti naabritele, näiteid ei tule kaugelt otsida. Tänapäeval on punane endiselt ka pahempoolsete poliitiliste jõudude, sotsialismi ja kommunismi värv, samuti võib punaseks nimetada inimest, kellel on pahempoolsed vaated.

Ühiskonnas on viimasel ajal tihti räägitud punastest joontest. Punane tähistabki kujundlikes väljendites sageli piiri, ala, ohtu või negatiivseid emotsioone. Vihast või häbist võib nägu värvuda punaseks, nt on meil sellised väljendid punane kui vähk, punane kui peet, hari läheb punaseks või nagu punane rätik härjale. Härg ei ole üldse võimeline punast värvi tajuma, sest ta ei erista punast, punast rätikut kasutatakse rohkem vaatemängu pärast, kuid väljendina on see keeles juurdunud. Punane võib tähistada ka ilmaolekut, nt väljendis mul pole punast pennigi/krossigi. Päästjad peavad sageli võitlust punase kukega ehk päästavad tulest inimesi ja vara. Punaste laternate tänav aga märgib piirkonda, kus tegutsevad prostituudid. Indiaanlasele kui punanahale osutamine ei ole tänapäeval enam neutraalne.

Loomulikult on punane seotud ka jõuludega, kuid jõuluvärvid ja nende sümboolika vajab eraldi käsitlust. Keeleteadlane Liisi Piits uuris, mis värvi on jõulud keelekorpustes ja leidis, et sõna jõulud esineb koos teiste värvinimedega: valged jõulud, mustad jõulud, rohelised jõulud, sinised jõulud ja isegi roosad jõulud. Punastest jõuludest on olnud juttu vaid tähenduses ’kommunistlikud’ või ’verised’.

Hoolimata punase vastuolulisusest on punane paljude lemmikvärv. Üheks võimaluseks lemmikvärve uurida on paluda küsitluses oma lemmikvärv üles kirjutada. 2021. aasta kevadel korraldatud küsitluse tulemuseks oli, et armastatakse küll sinist, kuid ka punane jõudis esikolmikusse.[15] Lausanne’i ülikooli psühholoogid aga uurisid punaselembust kontekstis. Tulemused näitavad, et punast armastati lihtsalt kui värvi ennast, ja ka värvi, mida võiks kanda seljas. Seinavärvina meeldis punane katseisikutele palju vähem. Teiste värvidega võrreldes oli punane siiski üks lemmikvärvidest, mis võistles türkiisiga.[16]

Punase riietuse kandmisega on seotud kõnekas fakt, et punases ettekandjad teenivad suuremat jootraha kui teise värvi riietunud ettekandjad, kuid seda vaid meesklientuurilt.[17] Samuti on leitud, et punase kandmine spordivõistlustel annab sportlasele või kogu meeskonnale eelise.[18] Põhjused on ilmselt bioloogilised ja evolutsioonist tulenevad.

Kahtlemata on punane nii evolutsiooniliselt kui ka muudel põhjustel inimkonnale tähtis värv – seda nii sümboolikas, meeles kui ka keeles. Tasub meeles pidada, et punane värv kätkeb endas ka parasjagu vastuolulisust ning tihti ilmneb selle värvi tähendus alles kontekstis.

Mari Uusküla on psühholingvist, Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi lingvistika ja tõlketeaduse dotsent.

[1] https://wals.info/feature

[2] Brent Berlin, Paul Kay, Basic Color Terms: Their Universality and Evolution. University of California Press, Berkeley 1969.

[3] Urmas Sutrop, Põhivärvinimed eesti keeles. – Keel ja Kirjandus 1995, 12, 797–808.

[4] Everett, Daniel, Don’t sleep there are snakes. Life and Language in the Amazonian Jungle. Pantheon Books, New York 2008.

[5] Dimitris Mylonas,Lindsay MacDonald, Augmenting basic colour terms in english. – Wiley Online Library 27. I 2015. https://doi.org/10.1002/col.21944

[6] https://www.eki.ee/dict/ety/index.cgi?Q=puna&F=M&C06=et

[7] Mari Bogatkin-Uusküla, Urmas Sutrop, Kas ungari keeles on kaks punase värvi põhinime piros ja vörös? – Emakeele Seltsi aastaraamat 2004, 50, 93–110.

[8] https://dic.academic.ru/dic.nsf/vasmer

[9] Liivi Hollmann, Värvinimede raamat. Eesti Keele Sihtasutus Tallinn 2011.

[10] Michel Pastoureau, The colors of our memories. – Polity 2012, 160–162.

[11] https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/punane/1

[12] Rein Olesk, Marju Himma, Erinevates riikides seostub kollane värv erinevate emotsioonidega. – ERR 11. X 2019.

[13] https://www.eki.ee/dict/assotsiatsioonid/index.cgi?Q=punane&F=M&sugu=s%3D0&haridus=h%3D0&vanus=v%3D0

[14] Kassia St. Clair, Värvide salaelu. Varrak 2019.

[16] Domicele Jonauskaite,Christine Mohr,Jean-Philippe Antonietti,Peter M. Spiers,Betty Althaus,Selin Anil,Nele Dael, Most and Least Preferred Colours Differ According to Object Context: New Insights from an Unrestricted Colour Range. – Plos online 29. III 2016. https://doi.org/10.1371/journal.pone.0152194

[17] Guéguen, Nicolas Jacob, Céline, Clothing color and tipping: Gentlemen patrons give more tips to waitresses with red clothes. – Journal of Hospitality & Tourism Research 2014, 38(2), 275–280. https://doi.org/10.1177/1096348012442546

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht