Mõtlen oma peaga ja teadlasi ei usu

AVELIINA HELM

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Valed ja nende levimine. Üldse ei taha sellest kirjutada. Niigi suur osa paljude teadlaste tööajast kulub valeinformatsiooni kummutamisele. Lisaks on väärinfo levikust nii palju kirjutatud ja seda arutatud, et justkui võiksid kõik olla kursis ja ammu immuunsed. Loodus- ja kliimateemade puhul olen vahepeal lootnud, et huvi tõenduspõhisuse vastu tugevneb puhtalt sel põhjusel, et ka oma silm hakkab juba kuningaks saama. Aga ei. Nii tahtlik vale – desinformatsioon või tahtmatu vale, lihtsalt teadmatusest kantud, on keskkonna- ja kliimavaldkonnas väljapaistval kohal, valesid korratakse ja jõustatakse meedias ja pressikonverentsidel ning nende najale ehitatakse poliitikat. Keskkonnaalane valeinfo on üliohtlik ja kahjuks ka tulemuslik, olles juba aastakümneid aidanud pidurdada vajalike sammude astumist.

Valeinfo ei levi kogemata või teadmatusest, sellel on kaks jõustajat: tahtlik desinformatsiooni levitamine ning vähene süvenemine (või ka lihtsalt rumalus), millel see tahtlikult levitatud info viljaka pinnase leiab. Nii loovad ühed teadlikult jutupunkte segaduse või valeinfo külvamiseks, teised (ja suurem hulk) kannavad seda edasi võimetusest ise valdkonnas orienteeruda. Loodus- ja kliimateemadel on valeinfo levitamise taga ärihuvid, mille senine kasumlikkus võimalike muudatuste tõttu on ohus.

Kliimamuutuste kohta valeinfo levimise toimimisvõrgustikku on viimastel aastatel põhjalikult kirjeldatud* ja selles on neli tegijate gruppi. Esiteks rahastajad, kelleks on peamiselt fossiilkütuste tootjad ja korporatsioonid. Teiseks võimestajad ehk valeinfo otsesed loojad, keda siis eelmainitud korporatsioonid lisaks poliitilisele lobitööle rahastavad. Need on enamasti USAs paiknevad poliitilised või religioossed ühingud. Nende leival võivad olla ka mõned endised teadlased, keda esitatakse kui eksperte, kuigi nende argumendid enam teadusefiltrit ei läbi. Perioodil 2002–2010 olid 91 mõjukama kliimavalesid levitava organisatsiooni sissetulekud kokku ligi miljard dollarit aastas. Jõulise rahastusega toodetud info levib kolmandale ja neljale grupile – meediaorganisatsioonidele ja avalikkusele, kus ühismeedia abiga sünnib valesid aina võimendav tsükkel.

Valeinfo ei levi kogemata või teadmatusest.

Valeinfo suurele võidukäigule aitab kaasa osav taustaseadmine. Esiteks on nüüdseks juba erakordne kandepind äärmiselt mõistetamatul arusaamal, et objektiivset teadmist justkui ei olegi olemas, ja ka see, mis meie atmosfääris või looduskeskkonnas toimub, on usu, arvamuse või tõlgenduse küsimus. Laused „mina arvan, et teadlastel ei ole õigus“ või „ma ei ole kindel, et inimene on kliimamuutuste peapõhjus“ on nonsenss. See, mida me maakera toimimisest teame, ei ole sündinud kõhutundest vaid massiivsetest andmestikest. Nii ei saa sellega ka kõhutunde põhjal vaielda. Show me your data – näita oma andmeid, ütlevad teadlased. Teiseks on eriti kasulikuna loodud kuvand, et kliimamuutustes kahtleja on just see ainus oma peaga mõtleja, „terve mõistuse esindaja“, kes ei torma uisapäisa teadlaste leitut uskuma. No kes ei tahaks olla sõltumatu mõtleja?

Kolmandaks on loodus meie ümber keeruliste suhete ning võimendus- ja tagasisidemehhanismide komplekt, ideaalne süsteemide süsteem. Protsesside sisuliseks mõistmiseks on vajalik süsteemne mõtlemisvõime, mida meil kahjuks ei õpetata ja mida igapäevaelus ei pea tihti kasutama. Nii on kogu valdkond tundlik lihtsustamisele ja sellest tulenevale ajupesutrikile: tõeseid fakte kasutades, kuid neid poolikult ja kallutatult esitades on võimalik ühiskonnas juurutada täiesti vigaseid käibeteadmisi. No olgu siinkohal näiteks praegu juba tuntud väide, et noored metsad aitavad kliimamuutusi leevendada. Jah, tõene, kuid ainult tingimusel, et nende rajamiseks ei võeta vana metsa maha või neid ei rajata mõne muu olulise ökosüsteemi asemele.

Lihtne ongi silmad kinni panna ja uskuda, et kõik see on üks suur vandenõu. Eriti kui saab endale kinnitada, et see ongi oma peaga mõtlemine. Mõni meist võibki seda endale lubada, miks mitte. Aga need, kes on ministrikohtadel, riigikogus või ametkondades peavad hoidma silmad lahti, mõistuse terava ja tegevuse teaduspõhise.

* Kathie M. dʼI. Treen, Hywel T. P. Williams, Saffron J. O’Neill, Online misinformation about climate change. – Wireʼs Climate Change 18. VI 2020.

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht