Uued majad vanas linnas. Teateid Tartu vanalinnast

Tartu linnasüdamesse on viimastel aastatel kerkinud maju, mis uute võtetega täidavad auke ajalooliselt tihedas ruumis.

EGLE TAMM

Kuigi Tartu on tõenäoliselt Eesti vanim linn (esmamainimine 1030. aastal) on sõdade ja tulekahjude tõttu XVIII sajandi eelset linna vähe säilinud. Tartu vanalinn on eelkõige XIX sajandi nägu, sekka vanemaid ehitisi ja natuke XX sajandit. Pika kujunemisperioodi tõttu on vanalinn mitmekesine: kõrvuti ühekorruseline ja neljakorruseline maja ning sajandite moeerinevustest tulenev stiililine mitmekesisus. Siiski on printsiipe, mis sajandite jooksul on püsinud ja erinevusi ühendanud. Eelkõige on need olnud materjalid: kivimajadel krohv, üksikutel juhtudel punane tellis, puitpiirkondades laudis; puidust aknad ja uksed. Samuti fassaadide hierarhiline ülesehitus: esikülg teistele mulje jätmiseks detailirohkem ja viimistletum, hoovikülg omadele kasutamiseks detailivaesem ja lihtsam.

Viimase paari aasta ja võib-olla kogu taasiseseisvuse ajal Tartu vanalinna ehitatud hoonetest pean kõige paremini vanalinna sulanduvaks eelmisel aastal valminud Lutsu tn 12 kortermaja (arhitektuuribüroo Eek & Mutso, Madis Eek, Margit Mutso, Kristel Jaanus). Maja jääb vanalinna südamesse keskaegse Jaani kiriku lähedal, kuid vanalinna sellesse ossa, mis pääses 1775. aasta suurtulekahjust ja kannab seetõttu suuresti XVIII sajandi iseloomu. Lutsu tn 12 maja lähimad naabrid on baroksed ja klassitsistlikud puidust ühekorruselised majad (lisaks katusealune ärklikorrus ehk kokku kaks korrust), kuid lähikonnas on ka kõrgemaid krohvitud maju.

Uusehitis on puidust naabritega ühekõrgune, räästaski algab madala naabriga ühelt kõrguselt, kuid kulgeb kõrgemate naaberhoonete suunas ülespoole, peites enda taga eluruume ja olles üheaegselt katus ja majasein. Maapinna languse, keldri puudumise ja tänapäeva madalama ruumikõrguse tõttu on olnud võimalik ehitada maja, millel hoovi pool on kolm korrust, aga tänava pool on fassaadil loetav kaks korrust – kaks aknarida, kolmanda korruse katuseaknad jäävad murtud katusekülgede ülaossa ega ole tänavalt nähtavad. Tänavapoolsed aknad järgivad vanalinnale iseloomulikku akende rütmi ja proportsioone, uks asub sümmeetriliselt fassaadi keskel ja kangialune küljel. Hoovi poole suuremad aknad ja väljaulatuvad rõduplokid muudavad hoovifassaadi mänguliseks. Hoovikülg võib eraldiseisvana jätta isegi ülepakutud mulje, kuid koos tänavapoolse asjalikkusega moodustab mõtestatud terviku. Erinevalt ajaloolisest traditsioonist, kus maja tänavakülg kujundati rikkaliku dekooriga esinduslikuna ja hoovikülg lihtsamana, on arhitektid aru saanud vanalinna kui teatud tüüpi muuseumi mõttest, mille eksponaatideks on vanad majad ja uued majad on pigem eksponaate tänavaruumis toetavad naabrid.

Eriti hästi on õnnestunud materjalivalik: laia laudisraketisega valatud monoliitne betoonpind, mis ühendab ühe naabermaja sileda krohvipinna teise külje naabri laia laudisega. Betooni terrakota tooni pigment on küll silmapaistev, kuid sulab kokku naabermaja pruunikasroosa laudisega. Punane lame katusekivi haakub hästi nii betoonpinna kui ka lähinaabrite punase katusekiviga. Fassaad ja katus moodustavad ühte tooni terviku, mis mahendab vormi keerukust.

2017. aastal valmis vanalinna piiril Vanemuise teatriga silmsidemes Kitsas tn 5 äripinnaga kortermaja (Salto AB, Maarja Kask, Ralf Lõoke, Ragnar Põllukivi, Helin Vahter). Kitsas tänav on poole ulatuses jalakäijate tänav, õigemini trepp, mis viib Ülikooli tänava kuuekorruseliste majade juurest Kitsa tänava madalate majadega ääristatult ülikooli raamatukogu juurde. Uus maja paikneb nõlval, moodustades ülemineku kõrgest tsoonist madalasse – seal on kõrguste vahe u kaheksa meetrit. Kuigi tellija ja arhitekti nägemuses oleks maja paiknenud krundil vabakujuliselt, otsaga tänava poole, kuid selget tänavaäärset ehitusjoont moodustamata, jõuti detailplaneeringu vaidlustes lõpuks vanalinnaliku selgelt piiritletud tänavafrondini, mis muutub olulisemaks siis, kui hoonestatakse ka Kitsa tänava teine külg. Lisaks aitas hoone paiknemine pikiküljega tänava ääres säilitada suured tammed krundi Toomemäe-poolsel küljel.

Hoone suurt mahtu (koos maa-aluse parkimiskorrusega neli korrust) liigendab ja aitab väiksemana mõjuda tänava käänaku kohale jääv õhuline klaasist trepikoda. Aknad on suured, nurgaaknad ilma postita klaas-klaas-ühendusena. Kõigil korteritel on rõdu või terrass, mis asuvad peamiselt hoovi poole, kuid klaasist piirde tõttu mõjuvad ka tänava pool diskreetsena. Välist luksuslikkust lisavad trepid, terrassid, piirdemüürid ja väravad. Piirdemüürid ja väravad mõjuvad vanalinnas hästi, luues vanalinnale iseloomuliku suletud tänavaseina. Mahult vanalinlik ja vormilt nõtke piiripealne hoone sõbrustab oma helepruunide tellisekujuliste saviplaatidega fassaadide ja suurte klaaspindadega pigem vanalinnast väljapoole jäävate Ülikooli tänava majadega.

Käesoleval aastal valmis Jakobi tn 38 äripinnaga kortermaja (Proge, Margus Maiste), mida rahvasuus lõõtsaga majaks nimetatakse. Viie tänava ristumiskohas asuva maja ristmikupoolne krundi piiri järgiv ümarnurk on ehitatud keskosas siksakiliselt liigendatud klaasfassaadina, mis küllalt pika ühetaolise mahu tõttu ei mõju rahutult, vaid värskelt. Punasest tellisest naaberhoonetega seovad maja esikülge selle ääred, mis on kaetud tellisekujulise keraamilise fassaadiplaadiga. Üllatus on majal varuks hooviküljel, kus kasvavad mustad metallist rõdupuud. Rõdud koos nendevahelise sakmelise klaasfassaadiga teevad hoovikülje esiküljega võrdselt esinduslikuks. Jakobi tn 38 maja puhul tulenes hoovifassaadi esinduslikkuse nõue detailplaneeringust, kuna maja on hästi nähtav ka Toomemäelt. Hoovikülje samaväärsus esiküljega või isegi pillavam kujundus on vanalinna elumajade puhul viimaste aastate suundumus.

Sarnaselt Kitsas tn 5 avara valgusküllase trepikojaga on lõõtsmaja trepikoda avar, klaasseina kaudu avaneb vaade Toomele, kuid korterid selle maalilise trepikoja taga on väikesed ning lõõtsast ja kaarest tulenevalt keerulised. Kuid vanalinna sellised kiiksuga asjad passivadki, on siinsetesse kitsastesse oludesse ju ikka kummalisi soppe ja sopistusi kuulunud.

Vanadele majadele mitteomast fassaadihierarhiat eksponeerib ka Kloostri tn 1b hoovimaja (arhitektuuribüroo Sport, Tiit Sild, Keiti Kaasik, Merje Müürisepp), mille Kloostri tänavale avaneva esifassaadi võtab suures osas enda alla klaasseinaga trepikoda, eluruumide peamised aknad avanevad möödakäijale varjatud otstes, otsekui peidus pooled. Kui Kloostri tänava äärde ehitatakse samuti uus maja, siis saab n-ö seljaga tänava poole oleva Kloostri tn 1b elamu esikülge hõlmav trepikoda tihedast vanalinlikust kitsikusest tuleneva põhjenduse. Kuna on tegemist väikese ja üldjuhul eemalt vaadeldava hoovimajaga, siis on tumedate raudbetoonpaneelide ja suurte klaaspindadega maja ühtaegu nii tagahoovilik kui ka värskelt mõjuva materjalikasutusega.

Botaanikaaia vastas sai eelmisel aastal valmis Lai tn 39 äripinnaga korterelamu (Tahukas, Andres Kadarik), kus fassaadi tume tellis on ühendatud tumedat tooni krohviga. Majaelanikel on hoovi pool suured aknad, rõdud ja kadestamisväärsed vaated vanalinnale. Hoone tänavapool on suletum, kuid fassaadil ei puudu esinduslikkuse taotlus, mida väljendab muu hulgas trepikoja­akende eraldamine 1930. aastate ekspressionistlikule arhitektuurile iseloomulike peente tellisest püstribadega. Maja ootab ja vajab naabrit kõrval olevale tühjale krundile, praegu mõjub vanast naabrist (Tartu Uus teater) tükk maad kõrgem maja üksikuna ja meenutab pigem äärelinnale iseloomulikku vabaplaneeringulist majatahukat.

Varasemast erineva fassaadihierarhia kõrval hakkab silma armastus tellise, eriti tumeda tellise, ja tumeda pigmendiga betooni vastu. Kui 2010. aastal sai valmis Ülikooli tn 2 SEB panga maja (arhitektuuribüroo Emil Urbel, Emil Urbel, Andrus Mark), oli vastuvõtt enamasti tunnustav – ometi kord kesklinnas midagi värsket ja elegantset. Kuid oli ka inimesi, kes maja Tartu kesklinna täiesti sobimatuks pidasid ja põhjus ei olnud mitte niivõrd maja ühetaoline minimalistlik fassaadikäsitlus kui selle tume koloriit, mis olevat vanasse linna sobimatu – Tartu kuvand on hele ja klassitsistlik, oli vastu olijate sõnum. Kas on rahvas harjunud majade tumeda tooniga või paratamatusele käega löönud, kuid viimastel aastatel ei ole tume toon tõsist pahameelt põhjustanud.

Viimase kahe aasta jooksul on Tartu vanalinna ehitatud ainult kortermaju, kuid sügisel on vanalinna südames valmimas Rüütli tn 7 büroohoone (Allianss Arhitektid, Tarmo Teedumäe, Inga Raukas, Kevin Villem), mis heleda linna igatsejatele meele järele võiks olla. Arhitektuurivõistlused on peetud ka samasse kõrvale Küütri ja Kompanii tänava nurgale büroohoonete ehitamiseks (võitja Arhitektuuriklubi) ja Gildi tänavale äripinnaga kortermaja ehitamiseks (võitja Kauss Arhitektuur). Kirgi kütab veel parkimismaja kavandamine vanalinna Raekoja platsi lähedale jõe ja vanalinna vahele. See ongi väga-väga suur proovikivi ja koht, kus tuleb jätta ehitamata, kui arhitektuurivõistluse tulemus osutub kesiseks.

Kitsas tn 5 maja mahtu aitab vanalinlikumaks vähendada tänava käänakust tulenev murdumine ja klaasist trepikoda käänaku kohal, mis jaotab maja justkui kaheks majaks.

6 × Egle Tamm

Lutsu tn 12 maja hoovikülg on asjaliku esiküljega võrreldes mänguline, erinedes sellega ajaloolistest vanalinna majadest.

Lutsu tn 12 elumaja esikülje puidumustrilise raketisejäljega betoon ühendab kvartali puidust ja kivist maju.

Jakobi tn 38 majas pakuvad üllatuse hoovikülje rõdupuud, mis koos nendevahelise trepikoja klaaspinnaga annavad hooviküljelegi põneva ilme.

Jakobi tn 38 lõõtsakujulist klaasfassaadi ühendavad punasest tellisest naaberhoonetega maja tellisplaatidega servad.

Lai tn 39 maja on elavdatud eri materjalide ja vormidega, kuid mõjub siiski üksiku suure tahukana. Elanikele avanevad suurtest hooviakendest imelised vaated vanalinnale.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht