-
6. novembril allkirjastati Arhitektuurikoja seltsinguleping.* Arhitektide liit ütleb oma pressiteates, et Arhitektuurikoja seltsingu eesmärk on ühendada jõupingutused arendamaks Eesti arhitektuurivaldkonda. Arhitektuurikoja koosolek on kord kuus, seltsingu liikmete tegevus vabatahtlik ning liikmeteks Eesti Arhitektide Liit, Eesti Sisearhitektide Liit, Eesti Maastikuarhitektide Liit, Eesti Planeerijate Ühing, Eesti Arhitektuurikeskus, Linnalabor, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Tehnikakõrgkool. Tegevusse kaasatakse ka asjaomaste ministeeriumide ja riigiasutuste esindajad. Küsisin asjaosalistelt sel puhul, mida nad Arhitektuurikojalt ootavad ja…
-
Mari Jüssi: „Linn on kokkusaamise koht. ”
-
Arhitektuurisündmuste korraldamisel paistab järjest jõudu koguvat mudel, kus sama biennaali või festivali raames leiavad sündmused aset mitmes linnas samaaegselt, paralleelselt, vastastikku teineteist võimendades. Siinkohal kaks näidet nn võrgustunud hajafestivali vormist, üks Hiinast ja teine USAst, kuigi esmapilgul näivad need üsnagi palju erinevat.
-
Yoko Alender: „Elukeskkonna arendamiseks tuleb seada ministeeriumiteülesed eesmärgid.”
-
Žürii välisliige Mikko Summanen „Eramu 2008–2012” ja „Väikeobjekt 2010–2012” auhinnatud töödest: „Tegu on olnud ka väga heade tellijatega.”
-
3. oktoobril selgusid Tartu Emajõe Ärikeskuse ja bussijaama ümbruse linnaruumi ideevõistluse tulemused. Võistlusele laekus üheksa tööd. Ametliku versiooni kohaselt luges žürii võistluse kordaläinuks, esitatud tööd olid heatasemelised ning võistlustööde valik esinduslik. Lõplik paremusjärjestus kolme esimese ideekavandi osas olnud konsensuslik. Kuid siis märgitakse, et „selgelt eristuvat parimat lahendust võistlusel polnud, mistõttu otsustati esimest preemiat mitte välja anda”. Arhitekti, kes Eestis lähikümnendil toimunuga kursis, nüüd küll huvitaks, et mis seal Tartus nüüd…
-
-
-
-
Parafraseerides Raagmaad, on viimane aeg lõpetada mõtlemine mustvalgetes kategooriates, näiteks tsentraliseerimine versus detsentraliseerimine. Tänane maailm, kus Eesti soovib püsima jääda, on mitmekihilisem.
