-
7. veebruaril astus Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna külalislektorite sarjas üles soome arhitekt ja disainer Kivi Sotamaa, kel on koos õe Tuuli Sotamaaga büroo Sotamaa Design.1 Arhitektuuri-, kunsti- ja disainivaldkonna sisese ja vahelise innovatsiooni otsingutel on leitud võimalusi ideede teostamiseks mitmes mõõtkavas sildadest, mööblist ja skulptuurist tootedisainini. Kivi Sotamaa on ka Aalto ülikooli digitaalse disaini labori (ADD Lab2) juhataja ning Los Angeleses tegutseva California ülikooli (UCLA3) arhitektuuri- ja linnadisaini osakonna õppejõud. Varem…
-
EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esines hollandi päritolu Ameerika arhitekt Winka Dubbeldam.
Winka Dubbeldam tuli Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas1 esinema koos väärika kaaskonnaga: teda saatis Lõuna-Kalifornia arhitektuuri instituudi (SCI-Arc) professor Tom Wiscombe ja Pennsylvania ülikooli arhitektuurimagistrantide kursus, kes oli sel semestril valinud oma projekti kohaks Tallinna. Üheskoos Eesti tudengitega õnnestus neil käia ka Helsingis ja hinnata vastastikku veel pooleli töid. Winka Dubbeldam on Pennsylvania ülikooli arhitektuuri õppetooli värske juhataja,…
-
Arhitekt Veronika Valgu vestlus loomingust kunstnik Jaanika Peernaga
Jaanika Peerna elab ja töötab 1998. aastast USA idarannikul New Yorgi lähistel. Tema looming, joonistused, videod ja valgusinstallatsioonid, käsitlevad sageli valguse, õhu, vee ja teiste loodusnähtustega seotud ilminguid. Jaanika Peerna teeb sageli koostööd disainerite, tantsijate-koreograafide ja helikunstnikega. Tema töid on esitletud kogu New Yorgi metropoli alal, aga ka Pariisis, Tallinnas, Lissabonis, Sofias, Dubais, Honolulus, Novosibirskis ja Roomas. Tema teoseid on ostetud paljudesse USA…
-
Veronika Valgu vestlus arhitekt Sami Rintalaga
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esines hiljuti Tallinnas soome arhitekt ja kunstnik Sami Rintala, kes rääkis oma loengus „Primitiivne, olemuslik ja ürgne arhitektuur” ehituskunstist kui keelest või väljendusvõimalusest, mis vastab inimese bioloogilisele vajadusele. Sami Rintala lõpetas arhitektuuriõpingud Helsingis 1999. aastal. Tema loomingust õhkub ühiskonnakriitilist meelt, looduslähedust ja praktilisust, töövahenditeks on ruum, valgus, ehitusmaterjalid ja inimkeha. 2008. aastal asutas ta koos Dagur Eggertssoniga Põhja-Norras Oslos…
-
Veronika Valgu vestlus detsembris kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna külalislektorite sarjas Tallinnas esinenud türgi disaineri Orkan Telhaniga
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna külalislektorite sarjas detsembrikuus esinenud disainer Orkan Telhan pidas loengu „Disain biokeemilises ruumis”, kus kõneles sellest, kuidas inimese kujundatud bioloogilised leiutised (helendavad taimed, raviotstarbelised kunstlikud rakud, lõhnamuutlik bakterikultuur jpm) on äratanud avalikkuse tähelepanu ja suunanud meie kujutlusvõime uutele radadele. Teadlaste ja insenseride kõrval võtavad biofiilia1 ajastul koha sisse amatöörbioloogid, häkkerid, disainerid, kultuuriteoreetikud ja ettevõtjad. Telhan…
-
Rootsi arhitektuuribüroo Tham & Videgård Arkitekter esinemisest Tallinnas
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna külalislektorite sarjas esines 29. novembril Tallinnas Tham & Videgård Arkitekteri 1 arhitektid-omanikud Bolle Tham ja Martin Videgård. Tham & Videgård Arkitekter on ajaga kaasas käiv ja head arhitektuuri tootev Rootsi väikefirma, kus töötab 15 inimest. Partnerid Bolle Tham ja Martin Videgård alustasid oma bürooga koheselt pärast kooli ilma mingi konkreetse tellimuseta. „Arhitektuuriturg oli sel ajal Rootsis lahja, ükski meie kolleegidest…
-
Vestlus Prantsuse büroo Microclimax arhitektide Carolyn Wittendali ja Benjamin Jacquemet-Boutes’ga
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna külalislektorite sarjas astus 15. novembril üles arhitektuuribüroo Microclimax, kus on leidnud väljenduse selle kahe asutaja, Carolyn Wittendali ja Benjamin Jacquemet-Boutes’ kogemused, ühised huvid ja kattuvad vaatenurgad. Wittendal ja Jacquemet-Boutes uurivad linna avaliku ja privaatse ruumi kasutust ja otstarvet ning arhitektuuri rolli elukeskkonna kujundamisel, selle rolli linna asukate jaoks. Nende töövahenditeks on samplimine, kollaaž, remiksimine, ristamine, taas- ja uuskasutus…
-
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna külalislektorite sarjas1 astus 27. septembril üles saksa eksperimentaalse arhitektuuri pioneer Achim Menges loenguga „Materjali tehe” („Material Computation”). Menges on leiutaja selle sõna parimas tähenduses, tema projektid sünnivad suures osas tänu laboratoorsele tööle ja kõrgtehnoloogilistele materjalikatsetustele, ta keskendub uute tehnoloogiaga täiustatud materjalide omadustele ja käitumisele erinevas keskkonnas. Arhitekt on teadustöö toel koos doktorantide ja kolleegidega valmis ehitanud mitmeid prototüüpe ning katsetanud nende vastupidavust ja toimimist, sellest on kasu…
-
Homo evolutis1 areneb, kultuur ühes ja tehnoloogia teises käes. Kuna evolutsioon pole kaugeltki lõppenud ja pigem kiireneb, on mõistlik uurida, kuidas kulgevad inimese ja tema elukeskkonna vahelise suhte vormiotsingud. Keskkond kujundab meid ja mitte vastupidi, kui istume ikka veel tööstusrevolutsiooni liiklusummikus. 2 Meist geograafiliselt 80 km kaugusel paiknevas Helsingis on Aalto ülikooli Otaniemi ülikoolilinnakusse tekkinud hübriidne mutant nimega ADDLab (Aalto ülikooli digidisaini-labor). Skeptik võiks esmapilgul arvata, et tegu on mehhatroonika-tsirkuse…
-
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna külalislektorite sarjas astus oktoobri keskel üles taani-hispaania verd Ena Lloret Kristensen, kes rääkis oma loengus „Dünaamilised tootmisprotsessid” vabavormiliste betoonkonstruktsioonide uutest tehnoloogilistest võimalustest. Arhitekti-ehitaja rolli näeme täna roboti kineetika valguses, kus elemendipõhiste moodulsüsteemide valmistamine sõltub sama palju robotite tootjatest kui nende konfigureerimiseks vajaliku tarkvara programmeerijatest. Teiselt poolt ütleb nanotehnoloogia areng paljuski ette, milliseid materjale saab edaspidi ehituses kasutada. Arhitekt pole aga ei programmeerija, robotiehitaja ega materjaliteadlane. Kuidas siis…
