Üks küsimus oli kõigile vestlusringis osalejaile ette antud – isikupära esiletoomise eesmärgil.
Millise elukutsega peale teatritöö suudaksid veel toime tulla?
Otsar: Mulle on alati meeldinud tegeleda lastega, minus on mingil määral pedagoogi geeni. Nii et usun end hakkama saavat näiteks huvijuhi tööga. See hõlmab nii ürituste korraldamist kui ka lastega suhtlemist. Kuna väiksena oli teater mulle hea viis enda ja maailmaga tutvumiseks, siis soovin seda ka lastele edasi…
EMTA lavakunstikooli lõpetavat XXVII lendu on ikka iseloomustanud isetegemise tahe ja ettevõtlikkus – kogu aeg on proovitud teha oma projekte.
22. juunil lõpetab EMTA lavakunstikooli XXVII lend: üksteist noort näitlejat ja kolm dramaturgi. Mida nad koolist kaasa saavad ja mida edaspidisest loodavad? Kõnelesid Laura Kalle, Jürgen Gansen, Markus Habakukk, Ester Kuntu, Karl Laumets, Karmo Nigula, Saara Nüganen, Lauli Otsar, Ott-Henrik Raidmets, Christopher Rajaveer, Liisa Saaremäel, Risto Vaidla ja Karl…
Kristel Mägedi „Mitteelamise kunsti“ autoripositsioon on ühest küljest äärmiselt eluehe, teisest sentimentaalne. Teist nii narratiivikesksest (või eepilise kallakuga) luuletajat, kes valdab samal ajal ökonoomset luulekeelt, tänapäeva eesti luules vaevalt leiab, v.a muidugi Jan Kaus. Õieti ongi Mägedi tekstid sisult ja meeleolult lähemal lühiproosale, kuid vorm nõuab raamatu liigitamist luulekoguks.
Raamatu 18 teksti pakuvad ranget stiili- ja sisuühtsust: see räägib väikeste inimeste muserdatud, rutiinsest ja perspektiivitust elust. Osalt mandunud külaühiskonnas, osalt väikelinna…
„Vee peal“ on kolm ühes: esiteks sügav ja emotsionaalne sissevaade harrastuskalastajate hingeellu ning filosoofiasse, teiseks ühe varateismelise poisi arengulugu aasta jooksul ning kolmandaks Eesti provintsilinna aguli argielukujutus stagnaajast. Vormilt on tegu optimistliku nostalgiaga koos spetsiifilise harrastuskalastusalase substraadiga.
Ma ise pole kunagi kalal käinud. Aga Ruitlasest saan ma nüüd paremini aru ja paljudest teistest kalameestest samuti. Kõik me tuleme oma lapsepõlvest ja ilmselt oli Tamulale minek 12aastasele poisile parim pääsetee vanaisa peksu…
„Palju õnne argipäevaks!“ armastusnelinurga kõik värvid ja varjundid tulevad esile puhtas ja neutraalses valguses, vähimagi staariteatri mõjutuseta.
Polygonteatri „Palju õnne argipäevaks!“, autor Jaan Tätte, lavastaja Tamur Tohver, kunstnik Kalju Kivi, muusikaline kujundaja Andrus Rannaääre, valguskujundajad Triin Hook ja Aleksander Erstu. Mängivad Karin Rask, Maarius Pärn, Toomas Täht ja Inga Lunge. Esietendus 31. VII Vana-Antsla mõisa kõrvalhoones.
Jaan Tätte 2001. aasta näidendivõistluse auhinnatekst jõudis kiiresti paljude teatrite…
Lavakooli diplomilavastus „Ekke Moor“ rabab oma teatraalsuse, uljuse ja julgusega – raamatutekstist on saanud ekspressiivne vaatemäng.
Kuressaare Linnateatri ja VAT-teatri „Ekke Moor. Valitud miraažid õnnest“, autor August Gailit, dramatiseerija ja lavastaja Aare Toikka, kunstnik Iir Hermeliin, valguskujundaja Sander Põllu, muusikaline kujundaja Ardo-Ran Varres, koreograaf Kristjan Rohioja. Mängivad EMTA lavakunstikooli XXVII lennu üliõpilased Jürgen Gansen, Markus Habakukk, Ester Kuntu, Karl Laumets, Karmo Nigula, Saara Nüganen, Lauli Otsar, Ott Raidmets, Christopher Rajaveer,…
Ammu klassiku staatusesse jõudnud Hando Runneli uut tüsedat luulekogu iseloomustavad teemade lai ring, iroonia, mõtteselgus ning sõnatäpsus.
Runnel on ühtviisi meisterlik nii riimitud kui ka vabavärsi eripära kasutamisel (sõnad on kas vangid või vabakäiguvangid). Viimase näited mõjuvad isegi erksamalt: „Noa-aeg“, „Laul mäletamisest“, „Keelepeit“, „Surematu geenius kaduvuse kammitsas“, „Aia taga“, „Eesti asi“, „Kasinus“. Eriti võimsa elamuse pakub „Vaga vesi“, 1944. aasta paadipõgenike saatuse kujutamine: lõpuks jõuavad nad koduranda tagasi ja näevad seda inimestest tühjana . . . .
Aga ka…
Pärnu Suveteatri „Minu pere ja muud loomad“. Mängivad Piret Laurimaa, Sepo Seeman, Olavi Kõrre, Tiit Palu, Enel Seeman, Johannes Seeman, Marta Seeman, Karolin Kõrre, Juuli Kõrre ja Nora Liis Palu. Esietendus 17. VII Pärnus Kuninga 24 sisehoovis.
„Minu pere ja muud loomad“ on andekas ja hoogne segu päevapoliitilisest satiirist, südamlikust armastusloost ja Kreeka etnograafiast.
Gerald Durrelli samanimelise teosega ei seo seda aga küll peaaegu miski, välja arvatud see, et Kreekasse saabub põhja poolt…
Urmas Vadi nimetab ühes novellis Maarja Kangrot ainsaks autohulluks Eesti kirjanike seas. Olavi Ruitlane nimetab ühes luuletuses Kangrot enda kõrval poisikeseks. Mu enda mainimisväärseim tähelepanek on seotud seigaga, mille olin unustanud, aga mille Maarja Kangro meelde tuletas: umbes aastal 1994 olin teinud tema õele Kirkele ettepaneku hakata koos tegema erootilisi postkaarte, nii et tema joonistaks pildid ja mina kirjutaksin värsid. Sellega peaks olema tõestatud kaks Kangro olulist omadust: populaarsus kirjandusringkondades…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.