$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Veiko Märka
-
Alternatiiv teatritööle: viis pedagoogi, kaks müügimeest ja juuksur
Üks küsimus oli kõigile vestlusringis osalejaile ette antud – isikupära esiletoomise eesmärgil.
Millise elukutsega peale teatritöö suudaksid veel toime tulla?
Otsar: Mulle on alati meeldinud tegeleda lastega, minus on mingil määral pedagoogi geeni. Nii et usun end hakkama saavat näiteks huvijuhi tööga. See hõlmab nii ürituste korraldamist kui ka lastega suhtlemist. Kuna väiksena oli teater mulle hea viis enda ja maailmaga tutvumiseks, siis soovin seda ka lastele edasi…3 minutit -
Uhkus või eelarve?
EMTA lavakunstikooli lõpetavat XXVII lendu on ikka iseloomustanud isetegemise tahe ja ettevõtlikkus – kogu aeg on proovitud teha oma projekte.
22. juunil lõpetab EMTA lavakunstikooli XXVII lend: üksteist noort näitlejat ja kolm dramaturgi. Mida nad koolist kaasa saavad ja mida edaspidisest loodavad? Kõnelesid Laura Kalle, Jürgen Gansen, Markus Habakukk, Ester Kuntu, Karl Laumets, Karmo Nigula, Saara Nüganen, Lauli Otsar, Ott-Henrik Raidmets, Christopher Rajaveer, Liisa Saaremäel, Risto Vaidla ja Karl…10 minutit -
Hädaoru kaheksateist halli varjundit
Kristel Mägedi „Mitteelamise kunsti“ autoripositsioon on ühest küljest äärmiselt eluehe, teisest sentimentaalne. Teist nii narratiivikesksest (või eepilise kallakuga) luuletajat, kes valdab samal ajal ökonoomset luulekeelt, tänapäeva eesti luules vaevalt leiab, v.a muidugi Jan Kaus. Õieti ongi Mägedi tekstid sisult ja meeleolult lähemal lühiproosale, kuid vorm nõuab raamatu liigitamist luulekoguks.
Raamatu 18 teksti pakuvad ranget stiili- ja sisuühtsust: see räägib väikeste inimeste muserdatud, rutiinsest ja perspektiivitust elust. Osalt mandunud külaühiskonnas, osalt väikelinna…4 minutit -
Lavastuses „Head tüdrukud lähevad taevasse “ pole ühegi karakteri puhul osatäitja mäng ega välimus suunatud kuigivõrd algkujuga sarnanemisele. Kärt Tammjärv Vargamäe Marina. Andres KeilKuus tuhkatriinumängu
Urmas Vadi „Head tüdrukud lähevad taevasse “ on näidend mitte ainult naisõiguslusest, vaid ka naisüksindusest.
5 minutit -
Sa hüüad mind teisel pool vett
„Vee peal“ on kolm ühes: esiteks sügav ja emotsionaalne sissevaade harrastuskalastajate hingeellu ning filosoofiasse, teiseks ühe varateismelise poisi arengulugu aasta jooksul ning kolmandaks Eesti provintsilinna aguli argielukujutus stagnaajast. Vormilt on tegu optimistliku nostalgiaga koos spetsiifilise harrastuskalastusalase substraadiga.
Ma ise pole kunagi kalal käinud. Aga Ruitlasest saan ma nüüd paremini aru ja paljudest teistest kalameestest samuti. Kõik me tuleme oma lapsepõlvest ja ilmselt oli Tamulale minek 12aastasele poisile parim pääsetee vanaisa peksu…5 minutit -
Neli trumbita, rekontraga
„Palju õnne argipäevaks!“ armastusnelinurga kõik värvid ja varjundid tulevad esile puhtas ja neutraalses valguses, vähimagi staariteatri mõjutuseta.
Polygonteatri „Palju õnne argipäevaks!“, autor Jaan Tätte, lavastaja Tamur Tohver, kunstnik Kalju Kivi, muusikaline kujundaja Andrus Rannaääre, valguskujundajad Triin Hook ja Aleksander Erstu. Mängivad Karin Rask, Maarius Pärn, Toomas Täht ja Inga Lunge. Esietendus 31. VII Vana-Antsla mõisa kõrvalhoones.
Jaan Tätte 2001. aasta näidendivõistluse auhinnatekst jõudis kiiresti paljude teatrite…3 minutit -
August Gailit hadronite põrgatis
Lavakooli diplomilavastus „Ekke Moor“ rabab oma teatraalsuse, uljuse ja julgusega – raamatutekstist on saanud ekspressiivne vaatemäng.
Kuressaare Linnateatri ja VAT-teatri „Ekke Moor. Valitud miraažid õnnest“, autor August Gailit, dramatiseerija ja lavastaja Aare Toikka, kunstnik Iir Hermeliin, valguskujundaja Sander Põllu, muusikaline kujundaja Ardo-Ran Varres, koreograaf Kristjan Rohioja. Mängivad EMTA lavakunstikooli XXVII lennu üliõpilased Jürgen Gansen, Markus Habakukk, Ester Kuntu, Karl Laumets, Karmo Nigula, Saara Nüganen, Lauli Otsar, Ott Raidmets, Christopher Rajaveer,…4 minutit -
Luule embab ilmamaad, surub sääsed vastu maad
Ammu klassiku staatusesse jõudnud Hando Runneli uut tüsedat luulekogu iseloomustavad teemade lai ring, iroonia, mõtteselgus ning sõnatäpsus.
Runnel on ühtviisi meisterlik nii riimitud kui ka vabavärsi eripära kasutamisel (sõnad on kas vangid või vabakäiguvangid). Viimase näited mõjuvad isegi erksamalt: „Noa-aeg“, „Laul mäletamisest“, „Keelepeit“, „Surematu geenius kaduvuse kammitsas“, „Aia taga“, „Eesti asi“, „Kasinus“. Eriti võimsa elamuse pakub „Vaga vesi“, 1944. aasta paadipõgenike saatuse kujutamine: lõpuks jõuavad nad koduranda tagasi ja näevad seda inimestest tühjana . . . .
Aga ka…3 minutit -
Kõik on korras Kreeka riigis
Pärnu Suveteatri „Minu pere ja muud loomad“. Mängivad Piret Laurimaa, Sepo Seeman, Olavi Kõrre, Tiit Palu, Enel Seeman, Johannes Seeman, Marta Seeman, Karolin Kõrre, Juuli Kõrre ja Nora Liis Palu. Esietendus 17. VII Pärnus Kuninga 24 sisehoovis.
„Minu pere ja muud loomad“ on andekas ja hoogne segu päevapoliitilisest satiirist, südamlikust armastusloost ja Kreeka etnograafiast.
Gerald Durrelli samanimelise teosega ei seo seda aga küll peaaegu miski, välja arvatud see, et Kreekasse saabub põhja poolt…3 minutit -
Maarja Kangro uued kuivad meelisklused
Urmas Vadi nimetab ühes novellis Maarja Kangrot ainsaks autohulluks Eesti kirjanike seas. Olavi Ruitlane nimetab ühes luuletuses Kangrot enda kõrval poisikeseks. Mu enda mainimisväärseim tähelepanek on seotud seigaga, mille olin unustanud, aga mille Maarja Kangro meelde tuletas: umbes aastal 1994 olin teinud tema õele Kirkele ettepaneku hakata koos tegema erootilisi postkaarte, nii et tema joonistaks pildid ja mina kirjutaksin värsid. Sellega peaks olema tõestatud kaks Kangro olulist omadust: populaarsus kirjandusringkondades…3 minutit
