-
Suurel osal eesti meediast puudub igasugune vastutustunne. Peamiselt avaldub see mõttetute või lausa valede lubaduste jagamises. Maaleht 22. VII: „Praegu on kõik hästi, praegu puhake!” soovitab Igor Mang kõigile. Augusti keskpaigast peale läheb astroloogi ennustusel aga kisklemiseks. „Maailmas tervikuna läheb keeruliseks,” ennustab ta: august on teise poolaasta, kui mitte kogu aasta halvim kuu. Häiritud saab paljude inimeste suvepuhkus või igapäevane töörütm, ette on näha suuri tulekahjusid, tööstusavariisid, maavärinaid, konflikte riikide…
-
„Lambasööjad” oli suve ainus uuslavastus, kus mängupaiga looduslik võlu pääses täiel määral esile.
Kalevipoja Suveteatri „Lambasööjad”, autor Veikko Huovinen, dramatiseerija ja lavastaja Veera Marjamaa (Soome). Mängivad Anti Reinthal ja Mart Toome. Esietendus 18. VII Saare vallas Kääpal Kalevipoja Kojas.
-
Ohtu, et jutlusetegijatest puudust tuleb, Eestis küll ei ole.
Albu valla „Prohvet Maltsvet”, autor Eduard Vilde, lavastaja Ingomar Vihmar, helilooja Ardo Ran Varres, kunstnik Illimar Vihmar, liikumisjuht Svea Sööt. Mängivad Kleer Maibaum-Vihmar, Liina Tennosaar, Evelin Võigemast, Märt Avandi, Mihkel Kabel, Janek Joost, Margo Mitt. Esietendus 17. VII Albu Kukenoosi viljaaidas.
-
Emajõe Suveteatri „Nukitsamees 2”, autor Urmas Vadi, lavastaja Andres Dvinjaninov, kunstnik Kristina Lõuk ja muusikaline kujundaja Ardo-Ran Varres. Mängivad Ago Anderson, Raivo E. Tamm, Merle Palmiste, Indrek Taalmaa, Riho Kütsar, Peeter Volkonski ja Maria Soomets. Esietendus 28. VI Tartu endise kammivabriku klubis.
Urmas Vadi novaatorlus eesti lastekirjanduse klassika sügavuti mõtestamisel ja nüüdisajastamisel väärib aplausi.
„Nukitsamees 2” on Oskar Lutsu igihalja lastejutu edasiarendus nii süžeeliselt kui ka sihtgrupi vanust arvestades. Lastelavastus see pole,…
-
1. juunil kella kahe paiku päeval toimus rahvusraamatukogus samal ajal kõrvuti kaks sündmust: Eesti Huumoriliidu korraldatud rahvusvahelise karikatuurivõistluse „Linlane naerab” näituse avamine ning nende psühhopaatide kogunemine, kes leiavad, et Venemaaga ei tohi piirilepingut sõlmida ja et valitsus on Eesti reetnud ning maailma lõpp pole enam kaugel.
Seltskonnad olid nagunii vastandlikud, see torkas kohe silma. Esimesse kuulusid lõbusa olekuga, heas tujus ja tervisest õhkuvad persoonid, kes ei pidanud liigseks ka vaimukuste pildumist.…
-
Ringreisilavastus „Tiina Tauraite traktor” on rikas ja omanäoline ettevõtmine.
„Tiina Tauraite traktor”, autor, lavastaja, traktorist ja esitaja Tiina Tauraite. Ringreisilavastus, mida esitatakse 17 paigas üle Eesti. Esietendus 7. VI Tallinnas Kultuurikatla aias.
„Tiina Tauraite traktor” on rikas ja omanäoline ettevõtmine, mis hõlmab näitleja ümberkehastumise taimekasvatusõpilaseks ning tagasi näitlejaks, kestes kokkuvõttes ligi kaks aastat.
Olen näitlejatelt pikemate intervjuude käigus ikka küsinud, mida nad teeksid, kui peaksid elukutset vahetama (näiteks kaotaksid hääle). Mulle ei…
-
Kala otsib kohta, kus sügavam, inimene, kus parem. Eestlane aga, kus kõige raskem.
Eitav suhtumine hästi kohastunud, s.t edukatesse, hea tervisega ja stabiilse närvikavaga inimestesse avaldub nii positiivses (metsavendade ülistamine) kui negatiivses (iseseisvas Eestis hästi läbi löönud nõukogudeaegsete tippkommunistide materdamine) paradigmas. Õilis eestlane on alati see, kellel on võimalikult paha olla.
Muidugi ei ole ükski rahvas, eestlased sealhulgas, ühe vitsaga löödud. Nii 1940. kui 1944. aasta okupatsioon tõestasid, et kõige paremini kohanes…
-
Miks ma vaatan enam-vähem kõiki tippvõistluste spordiülekandeid, eriti eestikeelseid?
Sellepärast, et mul oleks põnev ja huvitav, ning soovitav, et nalja saaks ka. Tippsport on eelkõige tsirkus, „sporditsirkus”. Ja just televisioon on ta suurel määral selliseks teinud, nõudes iga spordiala formaadi kohandamist oma nõudmistega niipalju kui võimalik. Suurepäraselt demonstreerib seda näiteks Usain Bolt, kellel on pärast jooksu varuks ikka mõni lihtne, kuid lõbus klounitemp kaamerameeste jaoks. Eesti keelt eelistan sellepärast, et see…
-
Kõrgema lavakunstikooli nelja kunagise kursusekaaslase lavaline etteaste „Keskea rõõmud” Tartu Uues teatris ei ole näidendi järgi tehtud lavastus, vaid pigem vaba improvisatsiooniline tegevus – etendustel pole peaaegu midagi ühist, välja arvatud pealkiri. 26. aprillil enne „Keskea rõõmude” kolmandat etendust kogunesid Tallinnas vestlusringi selle lavastuse autorid-esitajad Katrin Pärn, Piret Simson, Janek Joost ja Margus Prangel.
Kes teist sai esimesena keskealiseks?
Margus Prangel: Mina olen kõige eakam, 38aastane. Ei tea, kas keegi…
-
Venemaa ja venelaste kajastamise muutused Eesti meedias.
Et Eesti-Vene suhetes on midagi kardinaalselt muutumas ja seda rohujuuretasandil, panid mind uskuma kaks nelja kuu tagust teleuudist. Esiteks Vene turistide vastuvõtt Balti jaamas armsa zumbatantsuga. Teiseks vene laada korraldamine Haapsalus, matrjoškade ja balalaikadega – samuti selleks, et idanaabrid end meil võimalikult koduselt tunneksid.
Nii head ei olnud Eesti-Vene suhted isegi 1940. aastal. Ei tantsinud Vares-Barbarus oma kambajõmmidega Balti jaamas küllatulnud Ždanovi meeleheaks; ei…
