$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal

Kristjan Haljaku uus luulekogu läheb sürrealismikaanonist välja, aga takerdub sõnadesse ja naudib seda perverssel moel.

Ameerika kultuurikriitik Walter Benn Michaels uputab lekkiva postmodernismilaevukese, et purjetada sõna jõul klassivabasse vette.

Joost de Vries pilab satiirilises, et mitte ütelda mürgises romaanis „Vabariik“ Hitleri-uurijate kaudu võltse eluhoiakuid ja akadeemilisse maailma kapseldumist.

Liisi Ojamaa – kadunud kildkonna kõlav hääl – sooritas oma elutööga semiootilise mustkunstitriki, sulatades sümbolid ja täites mõistete sisud nii pillavalt, et pokaal ajab üle.

Adorno on seadnud vastamisi kaks XX sajandi suurmeistrit, ent oli vastuoluline ka ise: popkultuuri raevukaima kriitikuna lõi ta mitmeti eeldused popkultuuri mõtestamiseks.

Taani moodsa aja tippkirjanik Kaspar Colling Nielsen võtab liiga laialt ette, aga pöörasest ambitsioonist tiivustatuna õnnestub siiski mõnigi võimas kujund elama panna.

„20. sajandi inimene“ on ebaühtlane nagu XX sajand: ühes peatükis saab hea, ehkki utreeritud pildi naiste topeltkoormusest sõjajärgseil aastail, teisal teatatakse, et vanasti olid staarid värvikamad.

Loomingu Raamatukogu uudsed, üllatavad või ka lihtsalt unustuse hõlmast päevavalgele toodud teosed on kirjanduse populariseerijana asendamatud.

Ungari tippkirjaniku meisterlik apokalüptiline teos uputab mutta tegelaste saatuse ja lootused ning kisub sohu kaasa lugeja – ja too tahab seda.
„Hieronymuse“ sarja esimesed pääsukesed, Hermann Brochi ja Louis-Ferdinand Céline’i suurromaanid näitavad Euroopa väärtuste murenemist ja on taas aktuaalsed populismi uue tõusu aegu.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.