-
Elus, kunstis ja armastuses aeg sisu ei muuda. Vahetub vaid vorm. Vanasti mäletas iga naine veel surivoodilgi oma esimest suudlust, tänased neiud meenutavad kunagi sama heldinult esimest suhuvõtmist. Suu on igal juhul tähtsaim mulk ülalpool naba, läbi selle käivad hoogsad sõna-, söögi- ja sugumängud. Mõni kuu tagasi vahtisin telekast pulbitsevat intervjuud nüüdse vene ülipopulaarse näitleja Jevgeni Mironoviga, siiani on silme ees noormehe iseloomulikult vatrav suu, kuhu vahepeal lükati elegantne poolkõver…
-
Ikka püsib võitlev arusaam, et kui nõukaaegse teose peategelaseks on positiivne kommunist, siis on see taies roojane propaganda ja tuleb pilduda kunstiloo prügimäele. Nii lihtne see lugu pole. Ma ei hakka veel kord kõnelema itaalia neorealistidest või Pasolinist, kelle jaoks kommuunavärk oli pühamast püham. Neid mehi ei kustuta kinoloost ka põrgutulega välja. Aga samamoodi jääb püsima näiteks venelaste röögatult punapatriootiline värvilint ?Kommunist?, ehkki seda kodumaalgi praegu pisut häbenetakse.
Filmi…
-
Jummel, kuidas seda moori kino- ja teatriseltskonnas kardeti! Kuidas peljati sattuda ta terava keele otsa, saada haavu ta mürgistest sõnanooltest. Talle ei valmistanud raskust visata kõigi kuuldes kolleegist näitlejanna pihta: ?Kliimaksis amatsoon!?. Tema rapiirsed repliigid omandasid aforistliku tähenduse. Ta ei pidanud päevikut, ent kirjutas juhuslikele lehekestele, teatrikavade servadele mõttekilde ja meeleolusid. Viiekümnendail aastail tähendas ta: ?Issand, kui vana ma juba olen, ma mäletan veel korralikke inimesi!?
Tõepoolest, Faina Ranevskaja (1896…
-
Küllap ainult Venes on võimalik seesugune reþissööriisiksuste amplituud ? Tarkovskist ðukðinini: üks kõrvuni intellektuaalne, eruditsioonist lõhkemas, teine süüdimatu puupea. Usun, et kusagil mujal maailmaotsas poleks Ðukðin kaamerani jõudnud. Ent samas pole venelikumat lavastajat, kui oli Vassili Makari poeg. Valentin Rasputin kirjutas ta kohta: ?Kui oleks tarvis luua elav portree venelasest, kellesse koonduks ja kelles väljenduks kogu vene hing ja ihu, siis see inimene võiks olla Vassili Ðukðin?.
Vene olemus on…
-
Hiljuti kirjutas Andres Langemets: ?? Mõni filmikriitik püüab ikka veel väita, et Eisenstein, Riefenstahl või Vertov olid mingid ?moodsad kunstnikud?, kes edendasid puhast kunsti, kuigi kogu nende looming pole muud kui ilge propaganda. /—/ Kes mainitud tegelasi ülistab, peab ise olema kas bolðeviku või natsi hingega, sest kõrget kunsti nende loomingus kohe kuskilgi ei ole.?
Andres soolas muidugi lärmakalt üle. Usun, et teadlikult, sest mustvalge mõttemall pole talle normaalseisus omane.…
-
Läinud nädalal näitas ETV prantslaste dokki aastast 1999, pealkirjaga ?Mosfilm?. Film ise on asjatundmatult tehtud, täielikuks katastroofiks osutus aga eestikeelne tõlge. ETV valis selle filmikese näitamiseks ilmselt konjunktuursel tõukel, sest töö sobib hästi kahjurõõmsasse rubriiki ?Vahi, kui halvasti neil seal Venemaal kõik on?. Tõsi, hiigelstuudio Mosfilm kukkus NSVLi varisemisel majanduslikult ja kunstiliselt kokku ning endises grandioossuses ei taastu värk enam iial. See oli asjade loomulik käik. Samas, üht-teist on viimaste…
-
Friedrich Ermler (1898 ? 1967) kinnitas oma mälestustes, et ta on maailma sündinud kolm korda. Esimene tulek oli bioloogiline sigimine, teine siis, kui ta võeti vastu komparteisse (1919), kolmas, kui tast sai kineast (1923). Enne kinno pürgimist pidas noormees karmi ja verist elukutset, oli tðekist.
Ta esimene sünd sai teoks Läti väikelinnas Rezeknes, väga vaeses juudiperes, koolid jäid unistuseks ja poiss püsis aastaid poolkirjaoskamatu: lugeda mõistis, kirjutada mitte. Vastupandamatult tõmbas…
-
Eestikeelne TV 1000 näitab sagedasti venelaste 2002. aastal tehtud ekraanitööd ?Kukkudes üles?. Minult on küsitud, et mis kummaline filmivärk see on: ühelt poolt valitseb justkui professionaalne tõsimeelsus, teisalt kommertslik primitivism, kolmandast kandist nostalgiline tagasihaare XX aastasaja filmiklassikasse.
Vene üks autoriteetsemaid kriitikuid Kirill Razlogov nimetab mõni aasta tagasi sealsesse filmi tunginud vastset suunda ?uusvenelaste kinoks?. Koos kapitalismiga sigines Venesse teatavasti äkkrikaste sotsiaalne kihistu, kuhu kuuluvaid indiviide karakteriseerivad eeskätt märksõnad ?kuld? ja…
-
Jessas, kui palju on maailmas lörriläinud näitlejasaatusi! Algus võib olla küll kui muinasjutt: esimene uimastav edu, eksalteeritud kära pildilehtedes, kriitika silmakirjalik moosimine, reþissööride ilased käesuudlused. Siis aga äkki ? justkui poleks sind olnudki! Press ei märka, lavastajad vahivad mööda, tööd ei pakuta, publik unustab.
Mõne aasta eest suri vaikselt vene filmitäht Elza Leþdei (1933 ? 2001). Mida ütleb see nimi tänasele filmihuvilisele? Mitte tühjagi. Filmilukku jäävad mõned ta episoodilised…
-
Kes ikka enam mäletab, et kunagi mängis nooruke Oleg Striþenov hasartselt Tallinna vene teatris ja temast sai siin kohalik täht. Muidugi venekeelse publiku tarvis, kes siis evis teatud militaarset spetsiifikat. Striþenov kirjeldab mälestusteraamatus ?Pihtimus? oma toonaseid austajaid: ?Tallinnas paiknes tollal Balti laevastiku baas, seepärast koosnes meie vaatajaskond mereväeohvitseridest, nende naistest ja lastest ning madrustest. Teater püsis alati pungil täis ja mu lavaedu oli grandioosne. Kui läksin vahel pärast etendust kuulsasse…
