Selleks, et rännata kosmosesse, ehitas inimene skafandri. Kosmos on külm ja kõle paik. Tapab. Iga loom on leidnud oma koha päikese all. Sahara kõrb on jääkarule kosmos. Kaladele maismaa. Maismaal ellu jäämiseks ehitame kaladele akvaariumide näol skafandreid. Nii nagu loom jälgi, jätab ka inimene endast pidevalt midagi maha. Kuu peal vedeleb siiani üks triibuline toki otsa torgatud kalts ja Marsil rikkis pakirobot.
Tegelikult näeb Kuu välja nagu peojärgne Kalamaja park pärast…
Üks teaduse ja kunsti ühisosi on selgeltnägija roll. Tuhanded teaduse-Nostradamused on ennustanud kogu aeg. Nad vaatlevad, katsetavad ja mõõdavad. Tulemustele tuginedes luuakse mudelid ja teadusliku meetodiga kindlaks tehtud seaduspärale toetudes saab mudelite järgi ennustada tulevikku.
Võtame näiteks kinnikasvava järve. Et asjast sotti saada, annab teadlane igale järve mõjutavale muutujale arvulise väärtuse. Lihtsaim teaduslik mudeldamise viis on matemaatiline valem. Arvuna esitatakse nii järve sisse voolav ojake, aurustumine kui ka vohav veetaimestik. See valem…
Nagu „Kõheda vastasmõju“ festival sel korral tõestas, hakkab üha rohkem veebiroboteid sajal jalal mööda seinu sibama ja urgitsedes naha alla pugema. Siis on nad vaatajale ohtlikult ligidal.
Kui tavaliselt ammutab tööstusdisain esteetilist inspiratsiooni peamiselt arhitektuuriteooriast ja kunstiajaloost, siis omalt poolt on see andnud vastu ümarad vormid. 1930ndatel tegutsenud inseneritaustaga disainerid võtsid aluseks XIX sajandi loodusteaduslikud uurimused, kus käsitletakse lindude ja kalade voolujoonelisust, selle efektiivsust. Loomariigi kehakujud rakendati lennukite, allveelaevade, rongide ja autode teenistusse. Seetõttu on ümarike vormidega ajastu vaimu disainiajaloos nimetatud art déco eeskujul ka machine déco’ks.*
Samal ajal kui Ameerika disainerid 1929. aasta majanduskrahhi seljatamiseks püssikuulikujulisi vedureid…
Sarah Nõmm: „Meie minevikus on tavasid, mida nüüd peame naise õigusi piiravaks, aga (naise)keha reglementeeritakse ja stigmatiseeritakse ka tänapäeval.“
Mõne kuu eest avanes kunstiakadeemias metallitöökoja akna tagant möödujale veider vaatepilt. Üliõpilased seisid ümber suure jahuse laua ja mätsisid koogivormidesse tainast. Mööda koridore hõljus magus kaneelilõhn. Mitmed jäid vesise suuga pikemalt piidlema, kiigati ruumi sisse. Palusime loengut mitte segada, kuid soovitasime tunni pärast tagasi tulla. Sellest, miks küpsetasime tudengitega akadeemilise loengu käigus hunniku kooke, veidi hiljem.
Soovitan heita pilgu keskaegsetele toiduretseptidele. Ka eesti keeles on ilmunud mõned kogumikud. Mitte sellistele, kus…
„Mälupalees“ kuuluvad Maria Valdma ehted seintele, sest nii arhitektuurse lahenduse kui ka ehete loomisel on autor tegelenud ruumi konstrueerimise ja mõtestamisega.
Maria Valdma näitus „Mälupalee“ Tallinna Linnagaleriis, kuraator Siim Preiman, helikujundus Helena Tulvelt.
Valitsuse otsusega COVID-19 ohu tõttu on galerii suletud kuni 28. III.
Kui hakkasin kirjutama näitusest „Mälupalee“, tundus ehtekunstnik Maria Valdma puhul klassikaline arvustus omajagu perversse rollimänguna. Pealegi tunnen teda hästi. Või et siis teeksin intervjuu näiteks? Seegi…
Nagu osutab sarja pealkiri „Olulised asjad“, avan selle artikliga autoriveeru, kus arutlen disaini ja rakenduskunsti, esemelise kultuuri tähenduste üle. Käibetõena vastandatakse materiaalsust tihtipeale üllaste vaimuväärtustega. Asjad on saanud meile sedavõrd omaseks, iseenesestmõistetavaks, lahustunud inimloomusse, et vaimsetest väärtustest kõneldes unustatakse need väärtused võimalikuks teinud esemeline tugistruktuur.
Mitmed antropoloogid on kinnitanud, et asjad tagavad stabiilsuse, millele saab hakata üles ehitama vaimuilma. Olen üks neid, kes hommikusöögi õhtuti ette valmistavad. Ärkan, haaran toolileenilt riided,…
Festivali kava oli kui hääle kasutamise võimaluste ja tõlgenduste popurrii. Pidetu lähenemine avas definitsioonide kütkeis ägiseva pilgu, kuid tundsin puudust eestikeelse hääle eripärast.
VIII NU performance’i-festival „Hääl ja midagi veel“ Kanuti gildi saalis, Sveta baaris ja Sakala 3 teatrimajas. Kuraatorid Margit Säde ja Egija Inzule, korraldaja Uue Performantsi Selts, algatajad Anders Härm ja Priit Raud ning graafiline disain Jaan Evart ja Moonika Maidre.
Arvestades,…
Querelle: „Tahan, et näeksime tegelikke värve. Kuradile elegantsus! See, kes ma olen ja kelle poole hoian, on lahtiste kaartidega manifestatsioon.“
Edvinas Grinkevičius on Leedus elav tugeva sotsiaalse närviga kunstnik. Ta kureerib Kaunase kunstnike maja residentuuriprogrammi, on vastandkultuuriliikumise WE ARE PROPAGANDA üks algatajaid ja osaline Emma sotsiaalkeskuse juhtimises. Kanuti gildi saali NU performance’i- festivalile tõi teda aga esinemine drag-artistina Querelle nime all. Nagu ikka kunstimaailmas, viisid meid kokku ühised…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.