Triinu Soikmets

Tänavuse Pärnu fotofesti teema „Paus“ tähendab taotluslikku puhkuse võtmist, ka mürast ja erialastest ambitsioonidest, mis seotud nüüdiskunsti kontseptuaalsete ideaalidega.

Vano Allsalu: „Olen veendunud, et teha head, see tähendab inimesi kõnetavat ja puudutavat kunsti, peab kunstnik olema väga enesekindel ja ka enesekriitiline.“

Enn Tegova on teisenenud ja teisendanud, toonud Tallinna Tartu vaimu ja kujutavasse kunsti literatuursuse.

Festivalil „On the Edge Fest. Ukraina dokumentaalfotograafia“ tuuakse Ukraina sõda ja sellest tingitud eluolu meieni seestpoolt, sealsete autorite jutustatuna.

Näituse alateema „Unenägu“ on juba iseenesest nii tugeva ja mitmekesise laenguga, et ajakohastamiseks ei ole seda vaja siduda sõja ega koroonaga.

Rait Präätsa pool sajandit kestnud teekonnale mahub mitmeid materjale ja meediume, nagu vitraaž, maal, graafika, skulptuur, puit, metall, kivi ja viimasel ajal ka elektroonika.

Miks peljata kriitikut või oodata tema tunnustust, kui võib maalida ja anda vaatajale võimalus maaliga suhestuda, seda mõista või mitte mõista?

Tänavusel Pärnu fotofestivalil hingab iga näitus oma rütmis, aga toetab ka fotožanri ajaloo ja mitmekülgsusega seotud tervikideed.

Kui lähtuda graafikatriennaali kuraatoripositsioonist – (äärmus)rahvusluses, piiripoliitikas ja ka loominguvabaduses peituvast äraspidisest soojusest –, on selge, et elu ei ole ega peagi olema mugav.