Triin Ojari
-
Arhitektuurimuuseum ja muuseumiturg
Kui Eesti Arhitektuurimuuseum 25 aastat tagasi 1. jaanuaril asutati, oli idee õhus olnud juba aastakümneid. Ajaloost ja pärandist huvitatud arhitektide eestvõttel koostati mitmel pool Tallinnas näituseid, 1980. aastal pidas arhitektide liit koguni plaani Suur-Karja 20 asuva maja – kunagi Saksa klubiks ehitatud uhke hoone, kus kuni uue postimaja valmimiseni tegutses postkontor – rekonstrueerida arhitektuuri propaganda majaks, mis sisaldanuks ruume ka muuseumile. Vanalinnas küsiti linnalt teisigi pindu, kahjuks edutult.
Oma maja. Institutsionaalses…5 minutit -
Arhitektuurimood ohjeldamatus maailmas
Sam Jacob: „Tee seda, mida tahad teha, ära oota, et sulle helistab ideaalse projektiga ideaalne tellija. Seda ei juhtu.“
„Nad ehitasid sätendavatest sinistest litritest romaani kiriku, kooli, mis näeb välja nagu gooti pulmatort ja pöörasid Heraklese pea pehmeks istmeks. Nüüd tuli ootamatult teade FATi, selle ulaka Londoni arhitektuuribüroo tegevuse lõpetamisest. Arhitektid tavaliselt kas surevad, lahutavad või lähevad pankrotti – miks poistebänd nüüd lahku läks?“, alustas ajaleht Guardian kalambuurirohket artiklit arhitektuuri…6 minutit -
Ühe maja mitu elu
Üks praeguse muuseumitöö (või -tööstuse?) maksiime on, et kõige edukamad on muuseumid, millest on saanud meelelahutuse, linnauuenduse ja vaatemängu keskpunkt. Meremuuseumi Lennusadam, mida on lühikese aja jooksul igas mainitud vallas saatnud edulugu, sai möödunud aasta lõpul raamatuga maha – oma maja raamatuga, mis kuulub üsna tavapäraselt iga oma hoonet ja lugu väärtustava tänapäeva kultuuriasutuse identiteediarsenali. Kuna lennusadama vesilennukite angaar pakub suurepärast ajaloolist ainest, on muuseumi teaduri Mihkel Karu koostatud ja Martin…4 minutit -
Protsessid, sümptomid ja institutsioonid
Kalendriaastasse mahtuv kokkuvõte arhitektuurimaastikust on paraku üsna kaheldava väärtusega ettevõtmine: uued hooned ja keskkonnad sünnivad alati väga aeglaselt, otsused on ammused, valmivate majade tegelik algus – olgu buumiajal riiulisse jäänud projektilt tolmupühkimine või käepigistus võistluse auhinnatseremoonia prožektorisäras – jääb sageli aastate taha. Arhitektuuris on kõik seotud pikemate protsessidega, võib öelda, et täna on juhuslikkust vähem, samuti raha. Pilt arhitektuurist joonistub välja vastasmõjus avalikkusega, erinevate sündmuste varal: nii oli tänavu Veneetsia…4 minutit -
Postsotsialistliku linna lõpp ja lõpmatus
Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna urbanistika erialal algab iga kevad ühtviisi: urbanistika ja linnamaastike päevadega.1 Mitmepäevane rahvusvaheline üritus on urbanistika erialal olnud algusest peale üks olulisemaid akadeemilisi väljundeid, ehkki selle mastaap ja ehk ka laiem kõlapind on olnud väga varieeruv. Tänavu 8. – 11. maini Tallinnas peetud arvult 11. ürituse deviisiks oli „Sotsialistlik ja postsotsialistlik urbaniseerumine: arhitektuur, maa ja omandiõigus” ning nii teemapüstitus kui ka üritusel tekkinud sisemine sünergia muutsid kevadised n-ö postsotsialismi…4 minutit -
Ronib vaikselt tippu: Xaveer de Geyter
Näitus „Expo 160. Arhitekt Xaveer de Geyter” Eesti arhitektuurimuuseumis 19. aprillist kuni 25. maini. Korraldaja CIVA ja Xaveer de Geyter arhitektid (XDGA).8 minutit -
Uus sotsiaalsus läbi kloosterliku prisma
Vestlus arhitekt Pier Vittorio Aureliga.8 minutit -
2012. aasta interjööriaruanne
Sisearhitektide liidu aastapreemiate jaotamine on iga-aastane ja pika traditsiooniga sündmus, mis nagu auhinnatseremooniad üldiselt on suunatud valdkonnale tavalisest suurema meedia- ja publikutähelepanu võitmisele. Kõlama jäävad rohkem või vähem tuttavad nimed – eriala „tegijad” –, kataloog ja näitus annavad esindusliku ja professionaalselt fotografeeritud pildi sisearhitektuuri aastatoodangu paremikust. Sisearhitektuur on lai ja kohati häguste piiridega valdkond, ulatudes ühiskondlikest interjööridest, igati respektaablitest koolidest-kontoritest-restoranidest kuni vintage-kohvikute ja koduste nurgatagusteni, vaiba- ja kardinamustri valikuni, kus…4 minutit -
Öö muuseumis ehk Kuidas näidata kunstiajalugu?
8. märtsil toimub Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis Kunstiteadlaste Ühingu aastaseminar „Öö muuseumis ehk Kuidas näidata kunstiajalugu?“. Seminar annab mitmekülgse ülevaate kaasaegse muuseumi kujundus- ja esitluspõhimõtetest, keskendudes kunstiajaloo näitamise muutumisele viimasel kümnendil. Seminaril esinevad kunstiteadlased, kuraatorid, ajaloolased ja arhitektid, kes konkreetsete näidete ja uurimisteemade toel aitavad lahti mõtestada kiirelt muutuvat muuseumimaastikku, selle edulugusid ja probleeme.
Viimased aastad on olnud muuseumidele erakordselt edukad, valminud on nii kujunduslikult põnevaid kui sisuliselt uut kvaliteeti pakkuvaid…2 minutit -
Uus Ehituskunst ehk Ajakiri meedia digitaalse reprodutseeritavuse ajastul
Ajakiri Ehituskunst on 1981. aastast ilmuv arhitektide erialaliidu väljaanne, mis on aastate jooksul käest kätte liikunud ja nüüd jõudnud Eesti Kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuriosakonna hõlma alla. 1980ndatel jõudis rohkearvuline toimetajaskond vaevalise koostamis- ja trükiprotsessi kiuste kokku panna neli numbrit, uue iseseisvuse tulles jäi missioonist ajakirja vedama Leonhard Lapin ainuisikuliselt. Ehituskunst oligi tema loominguline, igasugusest turudiktaadist vaba kunsti- ja kirjastusprojekt kuni uue sajandi alguseni, mil ajakirja väljundit pikalt vaaginud arhitektide liit andis…5 minutit
