-
Üks praeguse muuseumitöö (või -tööstuse?) maksiime on, et kõige edukamad on muuseumid, millest on saanud meelelahutuse, linnauuenduse ja vaatemängu keskpunkt. Meremuuseumi Lennusadam, mida on lühikese aja jooksul igas mainitud vallas saatnud edulugu, sai möödunud aasta lõpul raamatuga maha – oma maja raamatuga, mis kuulub üsna tavapäraselt iga oma hoonet ja lugu väärtustava tänapäeva kultuuriasutuse identiteediarsenali. Kuna lennusadama vesilennukite angaar pakub suurepärast ajaloolist ainest, on muuseumi teaduri Mihkel Karu koostatud ja Martin…
-
Kalendriaastasse mahtuv kokkuvõte arhitektuurimaastikust on paraku üsna kaheldava väärtusega ettevõtmine: uued hooned ja keskkonnad sünnivad alati väga aeglaselt, otsused on ammused, valmivate majade tegelik algus – olgu buumiajal riiulisse jäänud projektilt tolmupühkimine või käepigistus võistluse auhinnatseremoonia prožektorisäras – jääb sageli aastate taha. Arhitektuuris on kõik seotud pikemate protsessidega, võib öelda, et täna on juhuslikkust vähem, samuti raha. Pilt arhitektuurist joonistub välja vastasmõjus avalikkusega, erinevate sündmuste varal: nii oli tänavu Veneetsia…
-
Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna urbanistika erialal algab iga kevad ühtviisi: urbanistika ja linnamaastike päevadega.1 Mitmepäevane rahvusvaheline üritus on urbanistika erialal olnud algusest peale üks olulisemaid akadeemilisi väljundeid, ehkki selle mastaap ja ehk ka laiem kõlapind on olnud väga varieeruv. Tänavu 8. – 11. maini Tallinnas peetud arvult 11. ürituse deviisiks oli „Sotsialistlik ja postsotsialistlik urbaniseerumine: arhitektuur, maa ja omandiõigus” ning nii teemapüstitus kui ka üritusel tekkinud sisemine sünergia muutsid kevadised n-ö postsotsialismi…
-
Näitus „Expo 160. Arhitekt Xaveer de Geyter” Eesti arhitektuurimuuseumis 19. aprillist kuni 25. maini. Korraldaja CIVA ja Xaveer de Geyter arhitektid (XDGA).
-
Vestlus arhitekt Pier Vittorio Aureliga.
-
Sisearhitektide liidu aastapreemiate jaotamine on iga-aastane ja pika traditsiooniga sündmus, mis nagu auhinnatseremooniad üldiselt on suunatud valdkonnale tavalisest suurema meedia- ja publikutähelepanu võitmisele. Kõlama jäävad rohkem või vähem tuttavad nimed – eriala „tegijad” –, kataloog ja näitus annavad esindusliku ja professionaalselt fotografeeritud pildi sisearhitektuuri aastatoodangu paremikust. Sisearhitektuur on lai ja kohati häguste piiridega valdkond, ulatudes ühiskondlikest interjööridest, igati respektaablitest koolidest-kontoritest-restoranidest kuni vintage-kohvikute ja koduste nurgatagusteni, vaiba- ja kardinamustri valikuni, kus…
-
8. märtsil toimub Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis Kunstiteadlaste Ühingu aastaseminar „Öö muuseumis ehk Kuidas näidata kunstiajalugu?“. Seminar annab mitmekülgse ülevaate kaasaegse muuseumi kujundus- ja esitluspõhimõtetest, keskendudes kunstiajaloo näitamise muutumisele viimasel kümnendil. Seminaril esinevad kunstiteadlased, kuraatorid, ajaloolased ja arhitektid, kes konkreetsete näidete ja uurimisteemade toel aitavad lahti mõtestada kiirelt muutuvat muuseumimaastikku, selle edulugusid ja probleeme.
Viimased aastad on olnud muuseumidele erakordselt edukad, valminud on nii kujunduslikult põnevaid kui sisuliselt uut kvaliteeti pakkuvaid…
-
Ajakiri Ehituskunst on 1981. aastast ilmuv arhitektide erialaliidu väljaanne, mis on aastate jooksul käest kätte liikunud ja nüüd jõudnud Eesti Kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuriosakonna hõlma alla. 1980ndatel jõudis rohkearvuline toimetajaskond vaevalise koostamis- ja trükiprotsessi kiuste kokku panna neli numbrit, uue iseseisvuse tulles jäi missioonist ajakirja vedama Leonhard Lapin ainuisikuliselt. Ehituskunst oligi tema loominguline, igasugusest turudiktaadist vaba kunsti- ja kirjastusprojekt kuni uue sajandi alguseni, mil ajakirja väljundit pikalt vaaginud arhitektide liit andis…
-
Intervjuu David Basultoga
Kuidas muudavad ühismeedia ja uus tehnoloogia kui digiajastule iseloomulikud nähtused arhitektuuri ja projekteerimist? Kuidas peaks arhitektuuri interneti vahendusel tutvustama nii, et sõnum jõuaks kõigini? Kas populaarne arhitektuuri võrguleht on tegijate valgustuslik missioon, edukas rahamasin või pealiskaudne pildivoog, kust pole mõtetki midagi sügavamat otsida? Tänavuse noore arhitekti valiku žüriisse kutsutud ja esmaspäeval Tallinnas ka loengu pidanud tšiili arhitekt David Basulto on mees, kelle käest võib kõike seda küsida, sest…
-
Arhitektuurieksport nagu ka disaini- või laiemalt kogu kultuurieksport koos oma riiklike tugistruktuuride, fondide ja strateegiatega on üks osa palju räägitud loovmajandusest, tänasest majandusmudelist, kus kultuur ja loov mõtlemine on apetiitseks tooteks pakendatuna valmis riigipiire ületama ja rahvusvahelist tulu tooma. See tulu kerkib kahtlemata sümboolsel tasandil – ja riigid tõepoolest näevad vaeva välismaiste kultuuriesinduste, näituseprogrammide, loengusarjade või kirjastustegevuse abil maa (vormi)kultuurilise meelsuse, oma nn brändi tutvustamisel –, aga loomulikult kaasneb sellega…
