-
“Akadeemiline kammermuusika” oli Kadrioru lossis 7. juulil üsnagi ebaakadeemiline. Ma ei ole kogenud, ka selle sõna halvimas mõttes, nii kapseldunud akademismi, et ei näeks võimalusi raamide laiendamiseks või hoopis nende kaotamist, kui see on millegi olulisega põhjendatud. Kuid see peab tõepoolest olema midagi väga olulist.
Miks ma arvan, et kõnealune kontsert Kadrioru lossi saalis oli vähem akadeemiline kui enamik selles sarjas pakutu? Kontserdil esines ju kaks väga head trompetisti: Mart Kivi…
-
On jäänud petlik mulje, et pärast jaanipäeva kõik need, kes seni töötasid, puhkavad. See tees ei kehti kontserdisarjale “Akadeemiline kammermuusika” kohta. Nimetatud sari toimib raudse järjekindlusega kaks korda kuus Kadrioru lossis ning esinejateks eesti interpreedid kavadega, mis järgivad põhimõtteliselt akadeemilisi traditsioone. Kuna Sirp otsustas tänavu kollektiivselt puhkust veeta, siis alustan eelviimasest, s.t 30. VI toimunud kontserdist, kus esinejateks Oksana Sinkova (flööt) ja Lea Leiten (klaver).
Oksana Sinkova on osalenud meistrikursustel kümne…
-
Järjekordne “Akadeemiline kammermuusika” Kadriorus näitas kuulajatele tõeliselt akadeemilist palet. Lossi saalis tuli meie staažikaim kammermuusika koosseis Tallinna Keelpillikvartett välja omamoodi unistuste kavaga: Heino Elleri Kvartetiga nr 2 (1930-31) ja Béla Bartóki Kvartetiga nr 2 (1915–17). Selliseid kavu esineb haruharva ja ega neid õnnestunud kombinatsioone, kui nii võib nimetada, pole üldse võimalik palju koostada.
Viimati kuuldutest on parim kindlasti Šostakovitši Sümfoonia nr 8 ja Tubina Sümfoonia nr 8 Maria teatri orkestrilt Valeri Gergijevi juhatusel. Formaalselt annab…
-
Kolmkümmend aastat on dirigent ja pianist Jüri Alperten suutnud läbi lüüa eesti muusikaelus suuremate skandaalideta ja nüüd on see käes – 16. VI sai noormees 50aastaseks! Jüri Alpertenist armastatakse kirjutada kui ideaalse kasvatuse saanud muusikust ning see on tõsi. Isa Moissei Alperten oli suurepärane viiuldaja, kes töötas ERSOs 1953. aastast, ning ema pianist ja pedagoog Renate Goznaja. Edasi tuli pinginaaber muusikakeskkooli ettevalmistusklassist konservatooriumi lõpuni Kalle Randalu, perekonnatuttavad Anna Klas, Bruno…
-
26. mail Estonia kontserdisaali sisenenu tähelepanu tõmbas endale lühtrite vahel asuv ebatavaline õhupallikujuline valgusallikas, pigem kunstlik kuu kui päike. Selgus, et Neeme Järvi sünnipäevakontsert ERSOga salvestatakse DVD-le. Lootus jääb, et meiegi siin kunagi seda osta või näha saame, kuna salvestaja ei olnud kodumaine.
-
Gustav Mahler (1860–1911) on ise öelnud oma VIII sümfoonia kohta: “Teistes (minu) teostes oli kõikjal subjektiivne tragöödia, aga see on suure rõõmu allikas.” 1906. aastal valminud monumentaalne teos tuli esiettekandele autori juhatusel Münchenis 1910. aastal. Erinevalt senisest Mahleri loomingust sai Kaheksas tohutu menu osaliseks ja kohe korraldati ka kordusesitus. Ettekanne toimus vastvalminud näituste saalis, kuhu mahtus ca 3000 kuulajat ning teose esitajaid oli ei vähem ega rohkem kui 1030. Viimasest…
-
Klarnetid ja saksofonid on ju lähedased sugulased, mängijadki tihti ühed ja samad muusikud. Seepärast pühendan selle loo mõlemale instrumendile. Nimelt toimus 28. IV Kadrioru lossis kammerkontsert, kus laval olid kord ühe-, kahe- või kolmekaupa klarnetivirtuoosid Toomas Vavilov, Tõnu Kalm ja Heimo Hodanjonok ning seal, kus vaja, klaveril Kairi Vavilov. Nädal hiljem ikka samas akadeemilises sarjas ansambel SaxEst koosseisus Ivo Lille (sopransaksofon), Virgo Veldi (muusikaline juht, alt), Lauri Sepp (tenor) ja Sulev…
-
-
ERSO ja MIHKEL POLL (klaver) OLARI ELTSI dirigeerimisel Estonia kontserdisaalis 27. IV, kavas Bachi, Liszti ja Sibeliuse helitööd.
-
Sarjas “Akadeemiline kammermuusika”: SIGRID KUULMANN-MARTIN (viiul) ja MARKO MARTIN (klaver) Kadrioru lossis 21. IV.
