-
Keelpillikvartett Pro Arte 12. V New Yorgis Weill Recital Hallis. „Meistrite akadeemia”: Uus Tallinna Trio 22. V Tallinnas Vene kultuurikeskuse väikeses saalis.
Nauditavat leiab nii siin- kui sealpool ookeani. 12. mail oli New Yorgis Carnegie Halli Weill Recital Hallis maailma vist vanima keelpillikvarteti Pro Arte kontsert, mis valmistas ette kvarteti suurejoonelist, läbi kahe hooaja kestvat sarja, millega tähistatakse oma vaheaegadeta saja-aastast eksistentsi. Pro Arte kvarteti asutasid Brüsseli konservatooriumi üliõpilased 1911.…
-
„Kuldaeg”: Tallinna Kammerorkester, solistid Uku Joller (bass), Iren Lill (klavessiin) ning viiuldajad Harry Traksmann, Olga Voronova ja Yana Mägila 24. IV Kadrioru lossis.
„Kuldaeg” pealkirjana nagu vihjaks barokkmuusikale ja seda sisaldas kava tõepoolest, alates Buxtehudest kuni selle „päris“ Bachini ning peaaegu nagu lisapalana esitatud koraaliprelüüdini Max Regeri seades keelpillidele. Kas baroki nimetamine üldistusena kuldajaks on põhjendatud või kas neid autoreid (peale Bachi) tuleks tituleerida kuldaegseteks? Selle üle võisid mõtiskleda need, kes…
-
„Eliitkontserdid”: Tartu Keelpillikvartett ja Kadri-Ann Sumera 14. IV Mederi saalis.
Tartu peakski olema Eesti kammermuusikakeskus oma mitme selleks sobiva suurepärase saali ja ülikoolilinna vaimsusega. Mäletan veel aega, kui ülikoolis tegutses õppejõudude keelpillikvartett, rääkimata aegadest, kui aula oli vana-aastaõhtul kell kümme puupüsti kuulajaid täis ja algas „Kammerakadeemia”. Nüüd aga toob Tallinna küllastunud kontserdiellu värskust Tartu Keelpillikvartett.
-
„Dirigeerib Olari Elts“: Tulve, Tamberg ja Sibelius 9. IV Estonia kontserdisaalis. Kuidas kava kujundada? Esmapilgul lihtne küsimus. Olari Eltsi dirigeeritud ERSO kava koosnes kolmest teosest: Helena Tulve „Extinction des choses vues” („Kogu nähtu kustumisel”, 2007), Eino Tambergi Concerto grosso (1956) ja Jean Sibeliuse Sümfoonia nr 3 (1907).
Võimalusi nende teoste järjestamiseks on täpselt kuus, 9. aprillil ilmusid need kuulajate ette järjestuses Sibelius – Tulve – Tamberg, mis oli ainuõige otsus,…
-
Juba aastaid, alates 2003ndast, korraldatakse Pärnus riigi ainukest muusikafestivali lastele, pealkirjaks „Muusikamoos”, ja lapsed armastavad seda festivali. Tegijad pakuvad välja retsepti, kuidas „moosi” keeta: törts oma linnaorkestrit, ports koorimuusikat, surts folk- või muud muusikat, tubli annus professionaalsetelt tegijatelt, sekka kulbitäis koolitust ja lõpetuseks üks käntsakas muusikali või muud toekamat. Retsept ei ole keeruline ja võiks ju leida järgijaid mujalgi, kuid ilmselt ei ole keeduprotsess niisama lihtne kui maiustamine. Selle kohta…
-
Kes on siis Aleksandr Knjazev (1961)? Ta on tšellist, kes esmakordselt osales Tšaikovski konkursil 17aastasena (III koht) ja teist korda 29aastasena (II preemia) ning hakkas 1987. aastal esinema ka organistina. Ta on lõpetanud tšellistina 1986. aastal Moskva konservatooriumi ja organistina 1991. aastal Novgorodi konservatooriumi. Knjazev on alati põhjustanud diskussioone ja kirglikke vaidlusi nii oma isiksuse kui veel enam interpretatsiooniga. Huvitav on kas või see, et 1990. aasta Tšaikovski konkursi žürii…
-
Rudolf Tobiase nimeline keelpillikvartett tähistas kontserdiga oma kümnendat sünnipäeva. Kümme aastat pole kvartetižanris miski iga, kuid tähistada tasub igal juhul, kuna ilmnema hakkavad lapsukese kombed ja iseloom. Kümne aastaga on kvarteti koosseis, kommetelt laitmatud härrasmehed ja iseloomult isepäiselt jonnakad, enam-vähem stabiliseerunud, seekord tuldi lavale järjekorras Maano Männi, Harry Traksmann, Toomas Nestor ja Aare Tammesalu.
-
„Olav Roo ts 100”: Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, solist Aleksandra Soumm (viiul, Prantsusmaa), dirigent Arvo Volmer 26. II Estonia kontserdisaalis. Riigi Ringhäälingu sümfooniaorkester (tänane ER SO) kutsus oma esimeseks peadirigendiks pianistiks ja heliloojaks õppinud Olav Rootsi (1910–1974), kes oli tolleks ajaks ennast juba näidanud kõrgtasemega dirigendina. Erudeeritud muusikuna ei takerdunud ta traditsioonidesse, vaid oli avatud nii eesti kui maailma muusikale. Eriline oli tema suhe eesti kaasaegse muusikaga ja seal muidugi prevaleeris…
-
Kui pisut pingutada, võib kokku saada päris põnevalt vembuka kammermuusika kava. Ma päris kindel ei ole, aga millegipärast tundub, et selle vembu meister on ER SO kontrabassist Mati Lukk ja siinkohal talle tänu, mida tohib jagada kõigi tegijatega. Kontsert anti Mederi saalis ja tahan kohe märkida, et selle akustika on täiesti seeditav, kui ei kasutata klaverit. Isegi metsasarv sobitub kammeransamblisse sümpaatselt nagu klarnetki. Kontserdi pealkiri „Till Eulenspiegel” oli laenatud teoselt,…
-
Kui virtuooslik tähendab eesti keeles tehniliselt täiuslik, siis virtuoos peaks olema „meistertehnik”. See on nüüd küll hinnang, mis ei peaks rõõmustama ühtki muusikut, kuid võta näpust, meelitatud on nad ikkagi, kui neid niimoodi kutsutakse. Tallinna Kammerorkester rõõmustas publikut just selliselt pealkirjastatud kontserdiga ja oli mõistetav, et jutt käib kahest ülelahe viiulivirtuoosist: solistiks olid Elina Vähäla (1975) ja Jaakko Kuusisto (1974). Nendest peakski ennekõike juttu tegema. Jaakko Kuusisto on Pekka Kuusisto…
