-
Luterliku kiriku rollist Eestis
2004. aasta 28. aprillil EELK XXVI kirikukogu 7. istungjärgul vastu võetud uue põhikirja preambula ütleb: ?Eesti Evangeelne Luterlik Kirik on alates 16. sajandi usupuhastusest Eesti alal tegutsev luterlik kirik, kelle vaimulik elu ja järjepidev tegevus rahva usulisel ja kõlbelisel kasvatamisel algas eesti rahva ristiusustamisega.? § 1 defineerib: ?EELK on vaba rahvakirik, kellel on enesekorralduse ja omavalitsemise õigus?. Mida tähendab, et teatav kirik on vaba ja et ta…
-
Pole mõtet elada ökoloogiliselt, kui naabrid ei ela samamoodi
Millal muutus inimene agressiivseks ja hakkas sõdima? Vastus sõltub sellest, millisena nähakse inimloomust. Paulus ja Augustinus, Thomas Hobbes ja Thomas Henry Huxley, kui nimetada vaid paari tuntumat, pidasid inimest loomult isekaks. Aga nii ei ole meeldiv mõelda. Palju lohutavam on kujutleda, et kunagi elati kooskõlas keskkonnaga ja et sõjad on kultuuri kaasnähe. Sügaval sees istub usk Rousseau? õilsasse metslasesse, kelle muutsid metsikuks…
-
Ilmar Talve, ?EESTI KULTUURILUGU. KESKAJA ALGUSEST EESTI ISESEISVUSENI?. Ilmamaa. 696 lk.
Mõned kuud tagasi kirjutas Margus Laidre: ?Probleem on selles, et paljude kitsahaardeliste ja sissepoole suunatud n-ö oma mätta otsast vaatavate, teravalt etnilise värvinguga ajalookäsitluste kõrval pole meil jätkunud jõudu näha end niihästi Läänemere-äärsete maade kui ka laiema ilma üldisemas perspektiivis? (Sirp 26. III 2004). Seda jõudu on jätkunud Ilmar Talvel.
-
Miks lähevad lugejatele palju rohkem korda Enn Vetemaa, Kerttu Rakke ja Andrus Kiviräha Kalevipoja travestiad kui Kreutzwaldi eepos? Kas selle pärast, et regivärss ei ole enam uuel ajal moes? Ei usu. Mu meelest on asi pigem selles, et Kreutzwald tsiviliseeris meie esivanemate lööma- ja joomamehe ning tegi temast rahvuskangelase. See on vägev saavutus ning rööbitine eesti rahva tsiviliseerimisega. Kui lugeda Hupeli või Baeri kirjeldusi eestlaste armetust elust (lugenuid on küll…
