-
Kirikumuusika ei ole ala, kus tegutseks liiga palju teadlasi. 2000. aastal kaitsti Eesti Muusikaakadeemias esimene magistritöö, Anu Kõlari “Eesti luterlik kirikumuusika 1930. aastatel. Institutsioonidest, ideoloogiast ja repertuaarist”. Täpselt kuus aastat hiljem, 30. V 2006 järgnes teine, Pille Raitmaa muusikateaduse magistritöö “Arutlused koraalilaulu teemal Liivimaal 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algusaastatel”.
-
Üha enam nihkuvad esiplaanile ohud, mida asjaosalised ise ei näe ega tunne
-
Ilmamaa on taas saanud korda julgustükiga: publitseerinud üle viiesaja lehekülje teadustekste rahvaraamatuna. Kes neid peaks lugema? Teoloogiatudengid vaevalt, sest sellest lektüürist ei ole kasu eksamite sooritamisel. Nagu Urmas Nõmmik saatesõnas möönab: “Neid ei tohi ega õigupoolest saagi lugeda kriitikavabalt kui õpikutekste, vaid kui näiteid Masingu teooriate rohkusest ja konstrueerimisvõimest.” Muidugi, kogumik ei ole ühtlane, vaid pakub ka lihtsamat lugemist, mis ei eelda süvahuvi semi filoloogia ja muistse Iisraeli ajaloo vastu.…
-
Investeerimise mõistet võib kasutada elu metafoorina.
Iga investorit juhib kaks kirge: soov võimalikult suurt kasu saada ning kartus sellest ilma jääda.
-
Mineviku maailmapildi rekonstrueerimine nõuab empaatiat ja sümpaatiat.
Empiiriline reaalsus ilmub iga vaatleja jaoks eri kujul: korrektor ja poeet näevad ühel ja samal leheküljel erinevat. Pole võimalik märgata ühtki tõika, kui puudub nende valiku süsteem. Ajaloolist fakti kui asja iseeneses pole olemas. Iga ?fakt? on ühtlaselt voolava aja seiskamine, rohkem või vähem sümboolne ajahetk, mis on oluline meile, kes me katsume endale möödanikku kujutleda.
-
Koguja sedastas juba ligi kolm tuhat aastat tagasi: ?Sest raamatute tegemisel ei tule otsa ja suur lugemine väsitab ihu ära? (Kg 12,12). Vahepeal ei ole olukord paranenud. Raamatuid tuleb aina juurde. Et leevendada lugemise vaeva, täpsemini küll ? ülesleidmise vaeva ?, tuleb kirjutada uusi raamatuid, mis aitaksid orienteeruda.
-
Ajakiri Eesti Kirik koondsisukord 1950 ? 2000. Koostanud Aive Haljand, Krista Reimann ja Signe Pärt. Tallinna Pedagoogikaülikooli Akadeemiline Raamatukogu, 2005. Kiriku laulu- ja palveraamatu konkordants. Koostanud Siret Rutiku. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005.
Koguja sedastas juba ligi kolm tuhat aastat tagasi: ?Sest raamatute tegemisel ei tule otsa ja suur lugemine väsitab ihu ära? (Kg 12,12). Vahepeal ei ole olukord paranenud. Raamatuid tuleb aina juurde. Et leevendada lugemise vaeva, täpsemini küll ? ülesleidmise…
-
Ajakiri Eesti Kirik koondsisukord 1950 ? 2000. Koostanud Aive Haljand, Krista Reimann ja Signe Pärt. Tallinna Pedagoogikaülikooli Akadeemiline Raamatukogu, 2005. Kiriku laulu- ja palveraamatu konkordants. Koostanud Siret Rutiku. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005.
Koguja sedastas juba ligi kolm tuhat aastat tagasi: ?Sest raamatute tegemisel ei tule otsa ja suur lugemine väsitab ihu ära? (Kg 12,12). Vahepeal ei ole olukord paranenud. Raamatuid tuleb aina juurde. Et leevendada lugemise vaeva, täpsemini küll ? ülesleidmise…
-
Pahe mõiste muutub ajas ning ruumis, patt on ainsuslik ja tähistab kristluses eksistentsiaalset nurjumist.
Keelele võib vaadata kui igivanale linnale: tänavate ja väljakute, vanade ja uute majade ning eri aegadest pärit juurdeehitustega hoonete labürindile, mida ümbritsevad paljud sirgete ja korrapäraste tänavate ning standardsete majadega uued eeslinnad.
-
Soome-ugri flegmaatilisusega võiks öelda, et halastussurma soovija halastab järelejääjate peale.
Nobeli rahupreemia laureaadid Yasser Arafat ja paavst Johannes Paulus II olid kahtlemata väga erinevad mehed. Kuid kogu erinevusele vaatamata oli nende elus mõni asi üsna sarnane. See tuleneb ajastust, mil nad elasid. Et nende agooniat jälgis meedia vahendusel kogu maailm, ei ole midagi uut ? vägevate siit ilmast lahkumine on erutanud rahvaste meeli igal ajal. Et tehniliste võimaluste tõttu sai seda…
