-
Hindan Kausi „Miniatuure” just psühholoogilise rafineerituse pärast.
Kahtlemata on tänase Eesti kirjandus külluslik, kirjanikke on palju, raamatuid on palju, ent nende tegelik väärtus selgub loomulikult alles aastate pärast, selgub kirjandusloo konstrueerimises. Tänase Eesti kontekstis on üks olulisemaid kirjanikke Jan Kaus, seda nii loomingulises kui ka administratiivses mõttes. On ta ju olnud Eesti Kirjanike Liidu esimees, seega teatavas mõttes eesti kirjanikkonna n-ö vapiloom. Muuseas, praeguses aprillikuus pidas Kaus Tallinna ülikoolis loengukursuse omaenda…
-
-
Kahtlemata on riigikogu järjekordsed, juba alanud valimised Eesti elu oluline sündmus. Poliitika poliitikaks, ent ilma selleta ka ei saa. Poliitika on igal pool, poliitika on meis kõigis, meie olemegi poliitika. Iseäranis täpselt käib see aga eesti kirjameeste/kirjanike kohta. Just nemad on olnud peaaegu poolteise sajandi jooksul Eesti poliitika (kui niisuguse) kõige põhilisemad konstrueerijad, s.t väljamõtlejad. Tänutundes mõtleme siin kõigepealt Friedrich Reinhold Kreutzwaldile. Oli ju tema see, kes oma “Kalevipojas” eesti…
-
Kui ajas pole suurust, tuleb see ise kirjutada?
-
“Saar” on hea sõna kõigepealt luuletajatele, sest ta on n-ö riimilembene, kergelt ja kõlavalt riimuv. Riimuvat tuleb otsekui varrukast: baar/paar, kaar, laar, taar (hapendatud jahujook), vaar. Kusjuures “ÕS 1999” määratleb “saare” tähenduse väga elegantselt – “veega piiratud maismaa”. Sellelaadsetest elegantsetest käsitustest võrsuvad ka saare kui teatava ruumisegmendi kõikvõimalikud tõlgendamisvõimalused, saarefenomeni, insulaarsuse metafüüsilised konnotatsioonid.
-
Alates tänasest pole Tallinna ülikoolis ametis enam ühtki kirjandusprofessorit
-
-
-
Jõulud on imelikud asjad: nad nagu on ja samas neid ei ole ka. Nii on tänavugi. Ametlikult on jõulud au sees, ostetakse ja müüakse, tehakse kingitusi, mingid totakad päkapikud pidavat mõnele isegi midagi mingisse toatuhvlisse tooma – et paned oma tuhvli ööseks aknalauale ja hommikuks on videokaamera sussi sees. Isegi Eesti Vabariigi praegune kuuldavasti õigeusklik president läheb jõuluõhtul luterlikku kirikusse jumalateenistusele oma ametikohust täitma, perekonnad pidavat jõulude ajal koos istuma,…
-
On hea meel konstateerida, et järjekordne noor-eestlane Johannes Aavik sai sada kakskümmend viis aastat vanaks. Tegelikult on Aavik muidugi surnud, meile on jäänud ainult tema sünniaastapäev. Aga jah. . . . kahtlemata on Aavikul surnunagi probleeme, olulisemaid neist on ortograafiline. Tänaste eestlaste tähtsaim raamat, pagulasest Saagpaku suur eesti-inglise sõnaraamat ei anna märksõna “aavik”, küll aga “aavikism”, mida tõlgitakse “coined words and reforms proposed by Joh. Aavik, famous Estonian linguist”. Nii et aavikut ennast…
