-
Jules Massenet’ „Manon”, dirigent Lauri Sirp, lavastaja Marko Matvere, kunstnik Maarja Meeru, osades Alla Popova, Kristian Benedikt, Taisto Noor, Atlan Karp, Mati Kõrts, Taavi Tampuu jt 13. V Vanemuises.
Prevost’ legendaarne armastuslugu, mille Massenet’ on sedavõrd säravalt ja hingestatult muusikasse valanud, on pärast väikest vaheaega (lavastati 1992. aastal Estonias) toodud taas Eesti teatripublikule vaadata-hinnata. Ja kuigi nii mõnelegi ei pruugi tartlaste pakutud „Manoni” variant olla meeltmööda, on Massenet’ muusika sedavõrd…
-
1. juunil avatakse pärast Jules Massenet’ ooperi „Thaïs” viimast etendust Endla teatris pidulikult VI Klaudia Taevi nimeline rahvusvaheline noorte lauljate konkurss, mis on 22. maist 5. juunini kestva Pärnu rahvusvahelise ooperimuusika festivali „PromFest” peasündmus. 1996. aastal toimus Pärnus esimene Klaudia Taevi konkurss, mis sündis tänu ideele mälestada Pärnuga seotud teenekat vokaalpedagoogi.
-
On selge, et maailma esiooperiteatris on igal etendusel elamus tagatud. Samuti on selge, et muusikaliselt on selle maja lavastused filigraanselt läbi töötatud ning solistide tase kindlustab erilise ja seletamatu miski, mis ME Tile aastakümneid iseloomulik olnud. See teater on iga laulja, aga ka paljude ooperigurmaanide unistus. Õnneks saab tänapäeva tehnika tõttu teha ME Ti etendused otseülekandes ooperihuvilistele kõikjal kättesaadavaks. Siinkohal pole erand ka Eesti.
-
Moskva Suur teater: Georges Bizet’ „CARMEN”, dirigent Pavel Sorokin, lavastaja David Pountney, osades Angelina Švatška, Roman Muravitski, Lolitta Semenina, Eltšin Azizov jt, Moskvas 22. XI.
Georges Bizet’ „Carmenit”, mis oma esietendusel 1875. aasta 3. märtsil õnnetult läbi kukkus, on läbi aegade peetud üheks maailma populaarsemaks ooperiks. Seda see tõepoolest ka on, mistõttu on väga raske selle ooperi lavaletoomisega kedagi üllatada või midagi enneolematut välja mõelda. „Carmenit” lavastatakse ikka ja jälle kõikides maailma…
-
Salome on Karita Mattila hiilgeroll. Marty Sohl/Metropolitan Opera
Metropolitan Operas jätkab endiselt võidukäiku ning toob kohale täissaalid 2004. aastal Jürgen Flimmi lavastusena valminud Richard Straussi ooper „Salome”. Oscar Wilde’i draamale rajatud lugu on õudne ja paneb vere tarretama, aga ka romantiline. Ooperi sisule vaatamata kujunes ooperi maailmaesiettekandest 1906. aasta 9. detsembril Dresdeni kuninglikus ooperiteatris rahvusvaheline triumf.
-
Jelena Bundelevale oli esinemine Butterflyna debüüt, mille ta kenasti välja kandis.
Selle aasta 22. detsembril möödub 150 aastat helilooja Giacomo Puccini sünnist. Kõikjal maailmas tähistavad seda üha uued ja uued Puccini ooperite lavastused ning galaõhtud.
-
The Metropolitan Opera: Puccini ooper „MANON LESCAUT”, dirigent JAMES LEVINE, kunstnik Desmond Heeley, osades Karita Mattila, Marcello Giordani, Dwayne Croft, Dale Travis jt 29. I New Yorgis.
Abee Prévost’ südamlik ja kaasahaarav lugu on aluseks saanud kahele eriilmelisele ooperile. Kuigi Massenet’ „Manon” ja Puccini „Manon Lescaut” on muusikalises mõttes igas plaanis erinevad teosed, on nende kirjanduslik algpõhi üks ning loomulikult on see jätnud jälje mõlemale ooperile.
-
Wotan (James Morris) on oma jumalikkuses väga inimlik.
Wagneri ooperi „Valküür” esiettekanne Metis toimus 1885. aastal, seekordse lavastuse etendus legendaarse teatri laval kandis järjekorranumbrit 515. Austerlase Otto Schenki lavastus valmis aastal 1986, kui James Levine’i ja tema käe all toodi Metis lavale kogu „Nibelungi sõrmus”. Schenki lavastused paistavad silma stiilipuhtuse ning romantika poolest. Ka „Valküür” oli üldjoontes romantiline ning suurejooneliselt hingeminev oma suursugususes. Üldmuljet tugevdasid oma panusega kunstnik Günter Schneider-Siemssen, valguskunstnik…
-
Giuseppe Verdi „Aida” on ooperimajade repertuaari kaunistanud 1871. aastast, maailma esiooperiteatris on „Aida” laval 1891. aastast. 27. X etendus oli „Aida” 1099. etendus Metis – teatris, kus kõik on paigas ja läbi mõeldud ning ooperielamus alati garanteeritud. Nii ka „Aidas”, mille hiilgava solistide koosseisu moodustasid Peterburi Maria teatri metsosopran Olga Borodina Amnerisena, Roomast pärit, korduvalt La Scala laval hiilanud sopran Micaela Carosi Aidana, USA tenor Franco Farina Radamesena, ukraina bass Vitali…
-
Bertman on suutnud „Boriss Godunovi” teha tänastele vaatajatele arusaadavaks.
Dmitri Bertmani loodud ja õitsengule viidud teater Helikon-Opera ei ole eestlastele võõras, nii nagu ka korduvalt rahvusooperis Estonia lavastanud Dmitri Bertman ise mitte. Bertmani omanäoline käekiri, huvitavad, sügavast allegooriast tulvil detailid, ruumi- ja emotsioonitunnetus on teinud tema ooperilavastused hinnatuks ning need pole kujunenud suursündmuseks mitte ainult Moskvas, vaid kõikjal, kuhu Bertman oma lavastustega on jõudnud.
