-
Kas olete kunagi mõelnud, millal saab ühest inimesest teadlane? Millisel hetkel saab üks tubli neiu või noormees kinnitada, et ta on nüüd teadlane? Kas oma esimese artikliga teadusajakirjas? Kas siis, kui ta valitakse teaduriks? Doktorikraadi saamisel? Esimese saja publikatsiooniga Eesti teadusinfosüsteemis (ETIS)? Või ehk olemegi alati püüdlemas teadlaseks saamise poole, ilma et tegelikult kunagi pärale jõuaks?
Kunagine Tartu ülikooli rektor Peeter Tulviste, kelle 80. sünniaastapäeva hiljuti tähistasime, on öelnud: „. . . .inimene on…
-
Thomas Südhof, Randy Schekman ja James Rothman on tänavused laureaadid.
-
Thomas Südhof, Randy Schekman ja James Rothman on tänavused laureaadid.
-
Thomas Südhof, Randy Schekman ja James Rothman on tänavused laureaadid.
-
Kaksikheeliks oli tühjaks varastatud.
Maarja Kangro „Glabro”(„Ahvid ja solidaarsus”)
Selle sajandi esimene aastakümme on andnud meile kindlaid tõendeid paradigma muutumisest bioloogias. Eelkõige puudutab see küll bioloogia seda osa, mis on seotud silmaga nähtamatute molekulide ja rakkudega, aga on väga otseselt seotud ka tervikorganismide, liikide ja ökosüsteemidega. Õige lühidalt öeldes seisneb muutus DNA – ehk geenikeskse maailma muutumises areneva tervikorganismi keskse(ma)ks. DNA on küll väga tähtis molekul, ent ikkagi vaid üks paljudest raku…
-
Thomas Hunt Morgan on erakordne isik loodusteaduse ajaloos nii oma isiklike võimete poolest kui ka seetõttu, et tema teaduslik aktiivsusperiood langes aega, kui otsiti vastuseid põhimõttelistele küsimustele pärilikkuse olemuse kohta. Tol ajal leitud vastused ja kokkulepped mõjutasid suurel määral kogu XX sajandi molekulaarbioloogiat ja geneetikat. Nobeli auhind määrati talle 1933. aastal „avastuste eest kromosoomide rolli kohta pärilikkuses”. Tõsi, kromatiini põhiline olemus oli selge juba 30 aastat enne, kui Morgan hakkas…
-
Richard Dawkins, The Oxford Book of Modern Science Writing. Oxford University Press, 2008.
Richard Dawkins on eestlastele tõenäoliselt tuntud nimi. Ja õigusega. Tegu on mehega, kes on tunnistatud eelmise sajandi üheks suuremaks mõtlejaks. Tema raamat „Isekas geen” („The Selfish Gene”, 1976) kujunes ajastu loodusteadusliku mõtte deklaratsiooniks, arendades DNAd (ja temast koosnevat geeni) keskpunkti seadva maailmapildi enam-vähem maksimaalse võimaliku piirini. Sellisena – ja muidugi tänu Dawkinsi tohutule andele kirjaniku ja teaduse…
-
Darwini tähtsust tänapäevase maailmapildi kujunemises on raske üle hinnata. Võib küll tunduda, et poolteist sajandit on väga pikk aeg ja et selle aja jooksul on kõik tema õppetunnid enesestmõistetavus. Ometi pole see nii – tuletagem või meelde hiljutisi USA debatte kreatsionismi õpetamise üle. Näiteid leiaks ehk lähemaltki.
