Kas ei ole Runnelil just nimelt õnnestunud ületada see keelelõhe – projektkeel vs. rahvakeel ehk lobakeel – ja saavutada süntees, kui mitte mõtetes, siis igatahes luules?
Oli eesti kirjanduse päev. Peeti kõnesid, räägiti juttu, käidi kohtumas, tehti viktoriine, aga mõtted said mõrud.
Kauplused on raamatuid täis. Raamatute trükiarv on püsinud laias laastus sama vähemalt 15 aastat. Aga kirjandust müüakse üha vähem. Nii keskmised kui ka tippmüügi tiraažid on üha kukkunud. Ja see ei käi ainult raamatute, vaid ka kirjandusajakirjade kohta. Allahinnatud raamatute masse vaadates on selge, et ka praegusi tiraaže ei õnnestu just sageli maha müüa.
Põhiliselt valitsevad lette…
Alustagem in medias res. Kunagi oli kindlat ideoloogiat tähistav sõna fašism, millest ajapikku on saanud kõigile ideoloogilistele suundadele sobiv sõimusõna, mis märgib lihtsalt eriti suurt vaenlast. Terrorismi alla käib üsna suvaline vägivald. Rassism on laienenud ammu üle rassipiiride. Ma olen isegi nimetanud rassismiks lääneeurooplaste kommet pidada idaeurooplasi, sealhulgas eestlasi alaarenenud olenditeks. Ja viimase aja suursaavutus on muidugi genotsiid. See ei ole enam tapmine, mille eesmärk on rahvusliku, etnilise, rassilise jne…
Kolmapäev. Jama algab juba Helsingis, kui telefon keeldub võrku minemast ja New Yorgi lend jääb hiljaks, nagu Finnairil tavaks.
Neljapäev. Oleme korteris Jamaica tagaotsas. On selline Queensi linnaosa (Queens on New Yorgi linnaosa). Elame kuuendal korrusel. Tuttav vanaproua elab 15. korrusel, mis tegelikult 14. korrus. 13. puudub. Teiste tuttavate juurde minemine nõuab külma kõhtu, sest 11. korruse korterisse pääseb kitsa rõdu kaudu, mis kõrgub linna kohal. Catwalk. Ka vargal peavad olema…
Millest kirjutada ajakirjanduslike hapukurkide kuul? Hakkasin mõtlema, ja sain aru, et kaks märksõna käivad üle teiste. Naer, ja kurbus sündmuste pärast, mida tahaksin pigem unustada.
Alustaksin Postimehe ja Õhtulehe ümbersuunamisest talvelinnast suvelinna. Esimeseks lubatud päevaks ei tulnud uue koha postkasti midagi. Helistasin lehtedesse. Teiseks päevaks ilmus kasti Õhtuleht. Helistasin. Kolmandaks päevaks tuli ka Postimees, aga see oli Pärnu Postimees. Siis õnnestus kätte saada ka keegi Omnivast. Ja juba neljandal päeval tulid…
Täna räägin ma rahast ja emakeelepäeva järel kirjanduse rahast. Tõsi, rahast või õigemini selle puudumisest on räägitud palju, aga ma tahan lisada ühe teema juurde, nimelt teha lihtsa võrdluse ENSV ja sõjaeelse Eesti vabariigiga.
Eesti ja eestlus toetuvad väga tugevalt keelele ja kirjandusele. Selleks et kirjandus saaks täita XXI sajandil oma rolli keele ja ühiskonna ees, peab olema piisavalt professionaalseid kirjanikke. Professionaalsus tähendab muu hulgas, et kirjanik peab saama ära elada…
„Oli kole aasta, ei saa salata,“ kirjutasin ma siinsamas 2021. aasta alguses. Aasta hiljem oli selge, et koledus kestab, aga aeg annab siiski lootust. Nüüd, jaanuaris 2023, tuleb fatalistlikult tunnistada, et kolm on kohtu seadus. Sõda ja hinnatõus matsid kõik muu enese alla, aga ega kodune valitsemise kriis, EKRE ja koroonagi kuhugi kadunud.
On selge, et sõda käib edasi ja mõistlikumad kommentaatorid ei arva, et Venemaa kokku kukub. Jääb vaid loota,…
Propaganda on tunnetele mõjuv ja ennekõike tunnete kaudu töötav masin. Ja tunnete seas on kõige tugevam hirm. Seda teavad ammu nii parteide propagandabossid kui ka ajakirjandus. Ja nii seda katelt muudkui köetakse. Viimase aja teema on muidugi majandus. Hinnad tõusevad taevasse. Gaas saab otsa. Elekter võetakse kõigepealt ära kodudest. Tulevad külm ja nälg. Kukume tagasi koopasse.
Aga uus tundeteema on tõusmas, sest valimiskampaania on alanud. Reformierakond ja EKRE panid teineteist paigale ja…
Suvi hakkab läbi saama. Ja koos sellega ka suvised mälestused suvisest müraterrorist.
Hommik algab sellega, et autod hakkavad sõitma. Ja naabermaja seina remontivad mehed asuvad tegevusse. Ühel päeval terroriseerib naabreid vana aja hambapuuri meenutav heli, mis võtab läbi ka suletud aknast. Siis asub tegevusse kodanik, kes peksab nüri järjekindusega vasaraga tellinguid. Ümbrus hakkab kajama ja pea koos sellega. Proovin aru saada, mis on selle tegevuse mõte, sest see meenutab kunagisi lugusid…
Seekord tahan ma rääkida dialoogist. Igasugune dialoog püsib kolmel vaalal: küsimused ja vastused, tagasiside ning suhtluses tekkinud probleemide lahendamine.
Kõige olulisem küsimuse liik on üldküsimus. Eesti keeles on palju üldküsimuse vorme, alates kooliõpetuses ainuõigeks peetavast kas-küsimusest kuni vihatud vä-küsimuseni. Suhtluses jagunevad üldküsimused kaheks. Ühed küsimused puudutavad infot, mida küsija ei tea. Just need moodustatakse ennekõike kas abil (Kas sul raha on?). Teised küsimused pakuvad välja arvatava ja eelistatud vastuse ja ootavad…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.