2024. aastal täitub 130 aastat Aldous Huxley sünnist. Huxley ideed ja neid kandvad teosed on ajaproovile vastu pannud ning nende tähendus pigem suurenenud. Tuleviku ennustamine on tänamatu töö, aga nii mõnedki Huxley prognoosid on osutunud paikapidavateks: näiteks individualismi kasv ning isiklike vabaduste loovutamine mitte niivõrd välisest sunnist, kuivõrd mõnust ja sõltuvusest lähtuvalt.
Huxley keskne sõnum on vajadus vaimse muutuse järele. Viimane on enamasti päevakorda tõusnud kriisiaegadel ning praegune maailm on vastamisi…
Eesti Vabariigi kultuuri elutööpreemia laureaat Mati Sirkel. Viljakas tõlkija ja literaat Mati Sirkel on eestindanud väärtkirjandust saksa, inglise, rootsi, uuskreeka ja hollandi keelest. Sirkel on üks 40 kirjale allakirjutanuist, tänu tema initsiatiivile on meil Autorihüvitusfond, Eesti Kirjanduse Teabekeskus jt institutsioonid. Aastatel 1995–2004 oli Mati Sirkel Eesti Kirjanike Liidu esimees, foto on tehtud 29. V 2003.
Mats Traat on esikkogust „Kandilised laulud“ (1962) peale oma loominguga sõna otseses mõttes Eestimaad kaardistanud. Tema puhul võiks Tšehhovi ja Venemaa kohta öeldut parafraseerida: kui Lõuna-Eesti peaks kaduma, siis saaks selle Mats Traadi teoste põhjal taastada. Kirjaniku teekond on kulgenud Põhjasõja ajast tänapäeva ja seda samaväärse meisterlikkusega.
Mats Traadi nimega seostub esmajoones 12osaline jõgiromaan „Minge üles mägedele“. Selle valmimine 2010. aastal tähendas seda, et autor pöördus veel käsitlemata ainese poole. Samal…
Renessansiaja inimene. Koostaja Eugenio Garin, tõlkinud Margus Ott, Marika Põldma ja Auli Haabpiht, toimetanud Ursula Vent, keeleliselt toimetanud Anne Karu. Avita, 2010. 376 lk.
Olgu kohe ära öeldud, et ma ei ole mingi renessanssiaja ekspert ja kõik edasine on läbi tavalugeja optika vaadeldu. Nii nagu üks XI sajandi kroonik jumalakartlike chartres’laste pilvevaatlusi kirjeldas: näe, rist! näe, mõõk! näe, kurg! Olgu see tekst siis veidi meelevaldne ja naiivnegi, sest meie aeg…
Tuchmanil on arenenud õiglustunne ja lihtrahva võitlus on talle hingelähedane teema.
Barbara Wertheim Tuchmani (1912–1989) nimi peaks eesti lugejale hästi teada olema. Nõukogude aja lõpul oli kaks raamatut, mida igast kohalikust antikvariaadist kindla peale leida võis: Joachim Wiederi „Katastroof Volgal” ning Tuchmani „Augustikahurid”. Viimasele on nüüd siis lisandunud „Kauge peegel” („A Distant Mirror: The Calamitous 14th Century”), mille esmatrükk ilmus 1978. aastal. Selle teosega kohtusin esmakordselt 80ndate lõpul, ülikoolipäevil, ja toona…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Eesti Vabariigi kultuuri elutööpreemia laureaat Mati Sirkel. Viljakas tõlkija ja literaat Mati Sirkel on eestindanud väärtkirjandust saksa, inglise, rootsi, uuskreeka ja hollandi keelest. Sirkel on üks 40 kirjale allakirjutanuist, tänu tema initsiatiivile on meil Autorihüvitusfond, Eesti Kirjanduse Teabekeskus jt institutsioonid. Aastatel 1995–2004 oli Mati Sirkel Eesti Kirjanike Liidu esimees, foto on tehtud 29. V 2003.Alar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum
