-
Pärnu Ooperi esimene tähelepanu ja tunnustust pälvinud suurettevõtmine oli Mozarti „Figaro pulma” lavastus 1994. aastal. Tänavusel festivalil „Suveaaria” jõutakse taas Mozartini: 1., 3. ja 5. augustil mängitakse „Tituse halastust”, mille lavastused Eestis jäävad XIX sajandi esimesse veerandisse (Estonia kontsertettekanne 2006). Milliseid sihte on Pärnu Ooperi arenguteel ligi paarikümnel aastal järgitud ja mis tõi tagasi Mozarti juurde? Milliste lootustega kutsusite lavastajaks Sven Kivisildniku, kes on muusikateatris uus tulija?
ANDRUS KALLASTU, Pärnu Ooperi…
-
Homme lõpeb XV Suure-Jaani muusikafestival. Selle mitmekülgset kava on viimasel ajal rikastatud ka noorte interpreetide konkursiga. Võistlema on kutsutud tšelliste, metsasarvemängijaid, organiste, ent traditsioonile pandi alus Mart Saare 125. sünniaastapäeval temanimelise lauljate konkursiga. Ja tänavu, mil 28. septembril möödub 130 aastat klassiku sünnist, viidi läbi juba III Mart Saare nimeline laulukonkurss. Tõsi, seekord astus 18. juuni keskpäeval Suure-Jaani gümnaasiumi vastrenoveeritud saalis lavale vaid kaheksa noort lauljat, kellest õhtupoolsesse II vooru…
-
Eesti Muusikanõukogu üldkoosolek vaagis kultuuripoliitika arengusuundi
Kui teisipäeval esitleti Estonia talveaias Mart Saare soololauluparemiku CDd „Must lind”, siis meenutas selle koostaja-väljaandja Vardo Rumessen üht 30 aasta tagust hetke: 1982. aastal Mart Saare monumendi avamisel maalis Gustav Ernesaks kujutluspildi uuest traditsioonist, kuidas laulupidude rongkäik peatub siin hetkeks, et armastatud heliloojale lilli tuua. Paraku on tee selle monumendi juurde peaaegu Tallinna kesklinnas rohtunud . . . .
Selle nimel, et neid rohtunud radu Eesti muusikamaastikul puhastada ja…
-
Vardo Rumesseniga enne Skrjabini „Tähtede kutse” esitlust
Täna ilmus Vardo Rumesseni järjekordne CD-album „Tähtede kutse”, kus on neljale plaadile talletatud Aleksandr Skrjabini 20 poeemi, 15 klaveripala, 12 etüüdi, 17 prelüüdi ja 8 sonaati. Kogumikku on lisatud Rumesseni artikkel „Müstiline Skrjabin”. Kasutatud on veel Skrjabini filosoofilisi tekste, mille seast väärivad erilist tähelepanu katkendid tema „Ekstaasipoeemist”, mis ilmuvad eesti keeles esmakordselt. Kujunduses (kunstnik Tiina Sildre) on kasutatud fotosid kosmilistest täheparvedest ja udukogudest ning…
-
23. – 25. III toimus Vilniuses Čiurlionise-nimelises kunstide koolis rahvusvaheline noorte muusikute kammeransamblite konkurss „Pavasario sonata” („Kevadsonaat”). Osales 18 ansamblit korraldajakoolist ning Tallinna muusikakeskkoolist ja Kaunase Naujalise-nimelisest muusikagümnaasiumist. Eesti triodel läks Vilniuses väga hästi: esikoha võitsid Robert Traksmann, Marcel Johannes Kits ja Rasmus Andreas Raide (õp Marrit Gerretz-Traksmann), teise Anete Ainsaar, Mart Kuusma ja Julius Maaten (õp Natalia Sakkos) ning kolmanda Kaia Voitka, Johannes Välja ja Karl Peterson (õp Reet…
-
EMI valis oma uude Digital Debuti projekti Londoni Kuninglikust Muusikakolledžist kokku neli noort muusikut, kelle hulgas oli Mari Poll ainus viiuldaja. Salvestada tuli 30 minutit nüüdismuusikat sooloviiulile, Mari valis kavva kolm teost: Luciano Berio „Sequenza VIII”, Alfred Schnittke „Á Paganini” ja Pierre Boulezi „Anthemes”. Plaadi esitluskontsert toimus 15. märtsil Londoni Kuninglikus Muusikakolledžis ning kanti üle ka internetis (http://www.facebook.com/EMIVirginClassics).
Mari Poll on õppinud Inglismaal aastast 2004, esmalt Manchesteris Chethami muusikakoolis, alates 2006.…
-
Eesti puhk- ja löökpillimängijate konkurss 21. – 27. III Tallinnas
Enne 1990. aastat toimusid üleriiklikud puhk- ja löökpillimängijate konkursid iga nelja aasta järel. Toomas Vavilov võttis katkenud traditsiooni 2008. aastal Tartus taastada. Nüüd on ta järgmise, eeloleval nädalal Tallinnas läbi viidava võistumängimise eestvedaja ja koordinaator.
2008. aastal ütlesid Sirbile, et konkursiga kaasnevad stiimulid on noorele muusikule palju tähtsamad kui meie, pisut vanemad muusikud, arvata oskame. Ja et puhkpillimängijate konkursi üle hulga aja…
-
Vahepeal moest läinud kontserdisarjad on nüüd täies hiilguses tagasi meie kontserdielu vormimas. Nii ka Tallinna Filharmoonia töös. Kas 18. veebruaril algav löök- ja puhkpillimängijate sari „Doppio passione” („Kahekordne kirg”) on inspireeritud nendele instrumentidele kirjutatud külluslikust muusikavalikust või pigem selle säravate esitajate rohkusest?
Sarja juht Heili Vaus-Tamm: Eesti muusikaelus on olnud oma sarju nii lauljatel, keelpillimängijatel, dirigentidel kui ka pianistidel, aga puhk- ja löökpillimängijad on ilma jäetud. Leian, et asjata. Minu meelest…
-
Eeloleval esmaspäeval, 6. II kell 18 esitletakse EMTA kammersaalis Eduard Tubina „Kogutud teoste” V seeria XX köidet „Viiuliteosed” (välja andnud Rahvusvaheline Eduard Tubina Ühing ja Gehrmans Musikförlag, Tallinn, Stockholm 2011, 120 lk). Köitesse on koondatud kõik Tubina viiuliteosed peale sonaatide: Kolm pala (1933), Capriccio nr 1 (1937), Meditatsioon (1938), Ballaad (1939), „Süit eesti tantsuviisidest”(1943, 1952), Prelüüd (1944), Capriccio nr 2 (1945 Kuke tants balletist „Kratt” ja Süit eesti tantsulugudest sooloviiulile…
-
Ühe koosoleku protokoll 2
Eesti Muusikanõukogu aastakoosolek 15. XII 2011 EMTA kammersaalis
Algus eelmises Sirbis.
Diskussiooniplokkide vahel tutvustas kultuuriministeeriumi arendusosakonna juht Jorma Sarv kavandatavaid „Kultuuripoliitika arengusuundi aastani 2020”. Kuigi eelmist, 1998. aasta arengukava polnud õieti vaja enne, kui algas masu ja tuli hakata otsuseid muutma, on viimasel ajal hakatud õigustatult küsima, millistel alustel ja kellega koostöös riik oma otsused teeb. Ja kuhu üldse on Eestil võimalik jõuda erilises olukorras, et nii väikeses riigis…