$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal

Kuna ühiskond ootab vanemas eas mehelt vähem, leidub vanemaealiste tegelastega eesti filmides rohkem vabadust mõelda, kes tegelikult tahetakse olla ja mida järelejäänud ajaga teha.

Indrek Ibrus: „Doktoriõppekava lähtub soovist luua eesti filmile ja laiemalt audiovisuaalkultuurile juurde seda mitmekülgselt uuriv ja mõtestav kõrgtase.“

Elen Lotman: „Oleme tunnistajaks suurimale muutusele, mida inimkond on eales näinud: oleme üksteisega kogu aeg ühenduses üle maailma. Ja kõigist kunstidest kannab suurimat vastutust filmikunst, sest kunagi pole liikuva pildi kaudu suheldud nii palju kui praegu.“
Üliõpilaste „Mu kallite laipadega“ saavutatu on väikest viisi ime ning selle kordumist ei tasu loota, kui filmiüliõpilased ei saa võimetekohaseid projekte teostada majanduslikel põhjustel.
Infohulga tohutu paisumise ajal on ehk kriitiku roll heade filmide väljasõelujana olulisem kui iial enne.

Ksenja Ohhapkina käsitleb dokumentaalfilmis „Surematu“ õpikunäitena ideoloogia toimimist ühiskonnas.

Dokumentaalfilmikassett „Noor veri“. Režissöörid Balti filmi- ja meediakooli dokumentalistika magistritudengid. Valimik linastus dokfilmifestivalil „Docpoint Tallinn“, 2018. aasta jaanuaris.

Tänavu saja-aastaseks saanud filmiteooria alal on peetud palju ideoloogilisi võitlusi, et unustada teooria ja ideoloogia ning saada iseseisvaks teaduseks.

Ülevaade selleaastasest filmi- ja meediauurijate konverentsist Atlantas
Juhuslikkusest filmis ja filosoofias
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.