-
Ülo Pikkovi filmilindile kribitud kaader „Dialogos’est”.
Väga üldiselt öeldes kujutab Ülo Pikkovi eksperimentaalne animakomöödia endast filmilindile kribitud trikkide jada. Selles üpris suvaliselt seotud ahelas tuleb ette igasugust inimlikku jama, äpardusi, animaalset absurdi, ebaloomulikku deformatsiooni ja plahvatuslikke moondumisi. Režissöör tunnistas, et tegi seda pealt neljaminutilist filmi neli aastat. Varasemast meenub, et Mati Kütt graveeris kunagi 1990. aastatel eesti filmi kriisi ajal samal meetodil otse filmilindile oma kümmekond tuhat kaadrit.
-
pressifoto
Malemaailm tunneb kümneid hiilgavaid suurmeistreid, täheparvetäit müristavaid meistreid, takkatippu üle tosina maailmameistri, aga Fischereid on vaid üks ning väga tõenäoliselt oli just tema maise Caïssa riigi võimsaim kuningas. Selle aasta jaanuaris lahkus ta Islandi saarel igaviku maleväljale, aga tema siinpoolne mõju kestab niikaua, kuni kestab inimene ja male.
-
Peab aina õhates kordama, kui tundlikult ja täpselt on kõik komponeeritud, doseeritud ja monteeritud!
Dokumentaalfilm „Lotmani maailm”. Režissöör Agne Nelk, stsenaristid Rein Pakk ja Agne Nelk. Toimetajad Elen Lotman, Leeni Linna, Birgit Denidova. Operaatorid Mait Mäekivi, Elen Lotman, Margus Malm, Martin Gomis, Tauno Sirel. Konsultant Mihhail Lotman. Heli Mart Otsa, helirežii Tanel Roovik ja Romet Pott, heliloojad Janek Murd, Erkki Tero. Montaaž Hermes Brambat. Animaator Rait Siska. Teksti lugesid Taavi Eelmaa,…
-
„Fritsud ja blondiinid” paistab röögatult mastaapne katse segada dokumentaalsust ja mängulisust, rohkem irriteeritakse kui dirigeeritakse.
Uldis Lieldidžs kehastab filmis iseennast ja paistab ülekuulatava rollis kannatavat.KAADER FILMIST
-
Meelis Muhu, kultuuriministeeriumi filminõunik
-
Režissöör Muhu autoripositsioon osutab hillitsetult peategelasele kui okupatsiooni sümbolile.
Pronkssõdur valati üle nii punase kui sinise värviga, selle ees liputati vastandlike riigisümbolitega ja kujust sai euroopaliku tähtsusega ideoloogilise sõja kese, rahvusvahelise poliitskisofreenia juur. kaader filmist
-
Eesti nukufilmi kaks giganti: Elbert Tuganov ja Heino Pars. KAADRID FILMIST
-
piia ruber
Olete juba ligi 50 aastat filmi vallas töötanud, teinud režissöörina kümneid ja kümneid loodusfilme igasugustest olenditest, osalenud operaatorina ligi sajakonna filmi võtmisel. Millest kõik alguse sai? Kuidas filmi juurde jõudsite?
-
Kui võrrelda Vaino Vahingu päevikut Pentti Saarikoski ja Tõnu Õnnepalu omaga, ei tohi unustada, millises poliitilises režiimis elas Vahing. Kas ta üldse olekski suutnud totalitarismi painest vabana midagi samavõrd isikupärast kirjutada?
Vaino Vahing, Päevaraamat. Vagabund, 2006. 333 lk.Vaino Vahing, Päevaraamat II. Vagabund, 2007. 278 lk.
-
2007. aasta Eesti filmielule võib pilvepiirilt tagasi vaadata. Üks asi on heita pilk nüüd jõulude paiku, teine asi aastaid hiljem. Kummati aga võiks uskuda, et ajalukku läheb tänavune filmiaasta samamoodi, et vaade aastatega suurt ei erine.
Juba tüütuseni on juttu tehtud Eesti filmi tänavusest plahvatusest ja läbimurdest, nagu nimetasid meie saavutusi väljast vaatavad ja hindavad filmiasjatundjad. Tõepoolest: esimest korda pääseti Cannes’i filmifestivali kõrvalprogrammi võistlema (Kadri Kõusaare skandaalne „Magnus”), nopiti auhind Karlovy…
