-
Luule pildistamisel ehk selle nähtavaks joonistamisel on konkreetsemad raamid kui sellesama, sõnast lähtuva luule sisesilmi ettemanamisel ehk kujutlemisel. Ülesjoonistatu on materiaalne, fikseeritud visuaalsus, aga fantaasias voolavad raskesti piiritletavad, kunstile kätteandmatud assotsiatsioonid, rääkimata hoopis imaginaarsetest unenägudest. Omaette probleem on sõnalise luule lätted, mõjurid, tõukejõud. Kõiki loomingu allikaid tumedale teadvustamatusele taandada oleks ette käed üles tõsta allaandmine. Ent alati tasub silmas pidada asjaolu, et nii nagu universum on väidetavalt ca 90 protsendi…
-
Mitte üksnes veerukirjutajad vaid ka strateegilisema mõtlemisega filmiinimesed sihtasutuses, kulkas, ministeeriumis või kus tahes mõtlevad ikka sellele, mida teha selleks, et tulemuseks oleks rahvusvaheliselt väljapaistev eesti film. Kahjuks peab kohe nentima, et teiste Euroopa riikide-rahvastega võrreldes on selle eesmärgi realiseerimisel takistuseks eestlase rahvuslik loomus. Eestlane on ju individuaalne, jäärapäine, suhteliselt umbusklik üksirügaja, kes kõik tööd ikka ise ära tahab teha. Film aga pole mitte ainult muusasid sulandav sünteetiline kunst, see…
-
Kultuuriajakiri levitab kümmet tudengifilmi
-
Tundub, et meie emakeele kaasaegne kirjutus ja suuline pruukimine on halvemas korras kui rahvuslik geenivaramu. Ajalooline surutis, boreaalne kaamos, järjekindel alkoholi ja tubaka ületarvitamine ning toored toitumiskombed on eesti geenipuud hirmsasti väärdu mädandanud. Vastutustundelise sigitamise asemel on sajad Tallinna kõrtsid nädalavahetuse õhtuti pilgeni noort rahvast täis, igasuguste absurdi järele korskavate ärisiltide all peetakse viimase peal pidu maad võtnud keelekatku ajal. Põhiseadusse on küll tehtud muudatus eesti keele kaitseks, aga midagi…
-
Jaak Lõhmus kurtis märtsi alguse Sirbis Berliini filmifestivali kohta aru andes Eesti kinode ja filminäitamise kohtade jätkuvat puudust. Tõesti – see üle tosina aasta kestnud “jätkusuutlikkus” on ajanud produtsendid ja filmiesitlejad oma linateoseid näitama igasugustesse muudesse saalidesse, mitte vanasse heasse tavapärasesse kinno. Ühtäkki on dokumentaalfilmid hakanud pikki aplause teenima teatris püsti seisvalt publikult: Louis Kahni elu ja loomingut peegeldav “Sajandi arhitekt” Kuressaare linnateatris ja “Laulev revolutsioon” Tallinna Vene teatris. Stuudio…
-
ehk Teateid Toompealt
-
Kui sind pole siin, siis sind pole olemas. Nõnda kenitletakse ehk ka Berliinis, kus praegu kulmineerub maailma üks suurim filmifestival. Tõesti, kui sind pole seal, siis oled sa siin või mujal, väljaspool “Berlinale’t”, aga ikkagi oled sa kusagil täiesti olemas! Nagu miljard muud pudupäist või tublide ajudega liigutavat kahejalgset, kes ei tea sellest super filmifoorumist mitte tuhkagi.
-
-
Alates tänasest on see veerg siin avatud kõigile kirjaoskajaile, keda erutavad ja kelles tekitavad mõtteid nähtused film ja kino kui sellised. Esmajoones võiks avada eesti filmiilma igasuguseid probleeme ja paiseid, aga üritada kriipida, sisse, välja ja läbi lõigata ka laiema kinoruumi temaatikat. Peaasi, et veerukirjutajal, kes ei pruugi üldse olla mingigi kineast, oleks öelda midagi sisukat ja mitte ilmtingimata alati just kriitilist eesti ja muu filmi kohta. Teretulnud on ideed,…
-
Tagasivaade Eesti filmiaastale 2006
