Keresega kohtunud maletajate hulgas oli elukutselisi mängijaid, poolproffe, kaheala elukutselisi (male kõrvalalaks peamiselt pedagoogi või matemaatiku kutse), ajutisi proffe ja vintskeid amatööre.
Kriitiku asi on kohe ninna karata ja mis mulgi parata: Erik Tergi mustade kaantega raamat on piibli mõõtu, aga trükitehniliselt ja kujunduslikult paras õnnetusehunnik. Autor on aastate jooksul ära teinud hiigeltöö, mis on nüüd vormiliselt pressitud justkui heinapalliks ja mille liimköide tõotab peagi pudeneda.…
Võiks küsida: mis on meri? Ja püüda sellele hõlmamatule nähtumusele tükati vastata, mõnes piisas vahest isegi suutes puutuda mere olemust. Õigem on siiski küsida: kes on meri? Nii küsimiseks annab mulle aluse pikaajaline ja mitmekesine suhe merega, mõni kummaliselt kirgastav mõistmine ning toimetaja lubatud litsents luuletada. Kuidagi naljakalt kalk oleks ju pidada merd justkui surnud hiidolluseks, kui mõned tunnevad koguni muret, kuidas mõni aastatuhandetetagune jää kantud rändrahn temasse suhtub.
Mõni teine…
Ju on see paratamatu needus, et inimvaimu ideaalid siin maamunal pikkamööda loojumisele on määratud. Vastupanu pole kuigi avalik, eetos ja spiritualistlik logos võivad õilmitseda masside silme ja aju alt eemal, intellektuaalide klubides, ülikoolides, eriajakirjades, vahest ka kloostrites ja mingites sektides, karjades pole neil asja. Ja küllap on paratamatu ka see, et meedia on mandunud peamiselt meelelahutuseks ja kollaseks äriks, mis mängitseb seitsme surmapatu küüsis inimese ihadel. Mammon on ammu sõna…
Mitte üksnes Toompeal riigikogus ja vabariigi valitsuses paistab tihtipeale levinud arvamus, ennasttäis hoiak, et küll me ise siin teame, kuidas asjad käivad ja teile parem tuleb, ärge hakake siin üldse oma ideedega aega viitma. Eks linnades ja valdades on ka aastakümnete jooksul kujunenud oma „tarkpeade” klubid, kes volikogu toolidele kipsistunud, mõnele annab ässamiseks õli majanduslik jõukus, mis tiivustab ülbust ja ülesõitmist. Viimasel viiel-kuuel aastal olen siiski hakanud märkama stagnantidest ülbikute…
Täna tähistame Enn Säde olulist tähtpäeva: Eesti üks universaalsem kineast saab 75aastaseks! Enda kohta ütleb ta tagasihoidliku selgusega maakeeli „filmimees”, vahel ka „pensioneerunud filmimees” ja tõepoolest, Enn Säde on vaieldamatult mitmekülgne: heliinsener ja -režissöör, dokumentaalfilmide stsenarist ja režissöör, heli ja piltide arhiveerija, ladus kirjutaja. Meie filmitegijatel ja kinoliidul on põhjust tunda uhkust sellise mehe nagu orkestri üle. Paradoksaalselt aga Säde kinoliitu enam ei kuulugi.
Lühimängufilm „Distants” (Alasti Kino, 2012, 24 min), režissöör Janno Jürgens, stsenaristid Janno Jürgens ja Anti Maulinen, operaator Mart Raun, kunstnik Matis Mäesalu, monteerija Martin Männik, helirežissöör Matis Rei, helilooja Kaspar Kadastik. Produtsent Kristjan Pütsep. Esilinastus kinos Sõprus 21. VI 2012.
Ligi aasta tagasi esilinastunud lühimängufilm „Distants” valiti mullu suvel maineka, 1946. aastast peetava A-kategooria Locarno filmifestivali lühifilmide rahvusvahelisse võistlusprogrammi. Kahtlemata on see omaette saavutus, enne oli sinna suutnud tungida vaid üks…
Piia Ruber
Režissöör Mait Laas: „On tähtis, et vaataja tunneks ennast pärast filmi ka maailmakodanikuna”
Nukuooper „Lisa Limone ja Maroc Orange: tormakas armulugu” (Nukufilm 2013, 72 min), režissöör Mait Laas, stsenaristid Kati Kovács ja Peep Pedmanson, operaator Ragnar Neljandi, helilooja Ülo Krigul, helirežissöör Karri Niinivaara. Hääled nukkudele Iiris Vesik, Peeter Volkonski, Hardi Volmer, Omar Nõmm, Risto Joost jt. Esilinastus 7. III kinos Solaris.
Alates tänasest linastub Eesti kinodes režissöör Mait Laasi täispikk nukufilm…
Olen nüüd üpris vaba ja kaugeltki mitte vaene mees ning võin endale midagi lubada ja asjade üle mõtiskleda. Kuigi kaldun vahel hooti priiskama, pole mu eluviis olesklev ega nautlev, sest mure eesti rahva ja riigi tuleviku pärast on mu südamesse püsiva pesa teinud. Rääkimata keelest, kultuurist ja kaunitest kunstidest. Kõik on siin kasvuhullus maailmas pidevas paisumises, reolikus muundumises, eriliste kängumises, väärtuste pöörituses. Eesti on miljardite niitidega suure ilmaga paratamatult seotud…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Legendaarne Aario Alfred Marist 1930ndatel. Parempoolsel fotol koos USA filmitähe Gloria Swansoniga, kelle andunud groupie ta oli.Saaremaa muuseum
