Toeta

Tarmo Soomere

  • Muutuvate interpretatsioonide mälu
    Taus Makhacheva. Gamsuti. Videostill, 2012.
    Pressifoto Taus Makhacheva video oli eksponeeritud Kumus näitusel „Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis“ 2017. aastal.

    Muutuvate interpretatsioonide mälu

    Üks inimeseks olemise keskseid jooni on mälu ja enesetunnetuse tihe seos. Mida pikemaks venib ajalugu, seda rohkem on tarvis mäletada.

    Tarmo Soomere
    6 minutit
  • Kolme minuti pikkune igavik
    Teadlaste ööl 27. IX esitletakse Eesti Teaduste Akadeemias kogumikku „Teadus kolme minutiga 2017–2019“.

    Kolme minuti pikkune igavik

    Kõige targematel on kohustus astuda ette ja asjad ära seletada nii palju kui on võimalik.

    Tarmo Soomere
    5 minutit
  • Intelligentsus kui ruumivajaduse mõõt
    Mõtted elu võimalikkusest pärast Google’it viisid Von Krahli teatri külalised eelmisel sügisel kaheteistkümnesse eri suunda 25 aasta kaugusele. Pildil üks Google’i andmepankadest.
    Google

    Intelligentsus kui ruumivajaduse mõõt

    Tehisintellekti üle mõeldes pole meil ju muid sõnu võtta kui neid, mis praegu inimesi või masinaid iseloomustavad.

    Tarmo Soomere
    7 minutit
  • Riik kui õiguse ja teaduse ühine hool
    20. augusti hilisõhtul kell 23. III võttis Eesti Vabariigi ülemnõukogu 69 poolthäälega vastu otsuse Eesti Vabariigi iseseisvusest ja Eesti Vabariigi põhiseaduse väljatöötamiseks põhiseadusliku assamblee moodustamisest. Eesti iseseisvusotsuse tekst enne hääletust ülemnõukogus.
    Arhiiv

    Riik kui õiguse ja teaduse ühine hool

    Eestis on kõik eeldused selleks, et meie paindliku, edumeelse ja eduka riigi nägu saaks ka läbi riigiõiguse prisma Eesti rahvusvahelise kuvandi osaks.

    Tarmo Soomere
    8 minutit
  • Demokraatia kui alternatiivmõtlemise suplus peavoolus
    Anish Kapoori „Taeva peegli“ („Sky Mirror“) makett. Porto, Museu Serralves.
    Piia Ruber

    Demokraatia kui alternatiivmõtlemise suplus peavoolus

    Oleme silmitsi globaalprobleemiga, mille sisuks on teaduse pakutava olemuslik muutumine. Määramatuse kasv ja normaalteaduse asendumine normaalsusjärgse teadusega on pisiasjad.

    Tarmo Soomere
    6 minutit

  • Parim kaitse maailma vastu on selle põhjalik tundmine

    Selle vahel, mida igatseme, ja selle vahel, mis lõpetab tsivilisatsiooni, on vaid õhkõrn vahe. Kui sedagi.

    Kui tulevikus pole vähemalt sel tasemel elamisväärset keskkonda, nagu on olnud minevikus, oleme kõik lihtsalt tulevikuta. Optimismi, elurõõmu ja kaunist tulevikku on Von Krahli akadeemilisele seltskonnale hoovanud sellistest märksõnadest nagu raha, vaimsus ja religioon, kosmos ja töö. Keskkonna eri aspektide käsitlused astuvad aga ühises rivis vastu fundamentaalsele printsiibile ehk Murphy seadusele: mida…
    Tarmo Soomere
    6 minutit

  • Mineviku liitmine tulevikuga pole lihtne aritmeetika

    Areng toimub ainult siis, kui me tuleme välja oma mugavustsoonist, milleks on praegu Maa. Retsept selleks ei ole ei lihtne ega valutu.

    Von Krahli akadeemia kuulajad on kindlasti eestlased. Sest eri loengutel saalis viibijate arv on selges korrelatsioonis meie eestlasliku mõtlemise arhetüübiga. Head sõnumid – nagu Mart Noorma optimism inimkonna kosmilise tuleviku osas – on palju vähem atraktiivsed kui hiiobisõnumid ehk õnnetuse ettekuulutused.
    Suureks saamiseks on mitmeid retsepte. Vaimult suur…
    Tarmo Soomere
    5 minutit

  • Unes nähtud rahaga ei saa arveid maksta

    Multiplikatiivne mõtlemissüsteem on natuke hirmutav. Aditiivses kontekstis saame mingi omaduse täielikku puudumist kompenseerida teisega.

    Inimkonna harmoonilist kulgemist igikestva (ehk igavese) elu poole tundub segavat kaks pudelikaela. Üks on haridus ja teine rahasüsteem. Raha üle on tohutult keelt teritatud ja pekstud. Jossif Brodsky on tõstnud selle nelja ürgelemendi kõrvale, kirjutades, et maa, vee, õhu ja tule kõrval on raha viies jõud, millega inimene peab kõige sagedamini arvestama. William…
    Tarmo Soomere
    5 minutit
  • Monumendid elavatele
    Endel Lippmaa büsti avamine TTÜ akadeemikute alleel 17. IX 2018
    Edmond Mäll

    Monumendid elavatele

    Akadeemik Endel Lippmaa lahkus meie seast juba kolm aastat tagasi. Aga õigus on George Eliotil, kui ta kirjutab, et need, kes meie juurest on lahkunud, surevad alles siis, kui me nad unustame. Teadlased seega alles siis, kui nende looming on täielikult asendatud uute tulemuste katkematu kihiga.
    Suurmeeste puhul seda vahel ei juhtugi. Nii on näiteks osa Eestimaa mehe Karl Ernst von Baeri loomingust veel praegugi ületamatu ja seda käsitlevad standardõpikud.
    Olulise osa…
    Tarmo Soomere
    2 minutit

  • Riik ja selle preemiad raamatuks köidetuna

    Eesti keel on üks väiksemaid keeli maailmas, kus on olemas kogu maailma teadus.

    Maailma muutumine on ja on olnud paljude teadlaste südamel. Midagi on selles ka ajatut. Nii mõnus on mõelda, et väidetavalt juba mitu tuhat aastat tagasi olla savitahvlitele kirjutatud, et maailma lõpp on varsti tulemas, sest lapsed ei kuula enam vanemate sõna ja igaüks tahab kirjutada raamatut. See võib olla ka nali, aga igatahes on suur osa…
    Tarmo Soomere
    3 minutit
Sirp