-
XVI rahvamuusikatöötluse festival „Moisekatsi elohelü“ 24. ja 25. aprillil Moostes
Kes käisid Moostes XVI rahvamuusikatöötluse festivalil, teavad vist juba peast uuemat rahvalaulu „Üts´ nuur´ ja illos tütarlats“, mis vastavalt võistlejate arvule kõlas kokku 14 korda. Lisaks sellele kohustuslikule loole töötles iga osavõtja veel teistki rahvamuusikapala vastavalt oma identiteedile, nõnda kõlasid lisaks eesti pärimusmuusikale ka üks soome ja rootsi lugu.
„Moisekatsi elohelü“ nael on võistluskontsert, kus esinejaid hindavad viieliikmeline žürii ja publik, lisaks…
-
Kadunud laulukeele õpetuse ümarvaade 24. I Viljandi pärimusmuusika aidas.
Eesti folkloori keskseks, rahvusliku identiteediga seostuvaks „esindusliigiks” on XIX sajandist olnud regilaul. Sel on arhailise muistse kultuuri ja rahvusliku aarde aura, tema väärtuslikkust suurendab ka haruldus, kättesaamatus, sest elav traditsioon on suuremas osas Eestist katkenud. Regilauludest loodi „Kalevipoeg” ja mitu muud eepost, armastatud luuletajad on kasutanud algriimi oma luules, Veljo Tormis on teinud regilauluseaded, mis paljude arvates on veel paremad kui regilaul…
-
Raivo Kelomehe näitus „Eesti algvorm” Vaala galeriis 2. – 29. II.
Vaala galerii näitusel on Raivo Kelomees keskendunud eesti (kunsti) algkujundile. Küsimust alge kohta peetakse filosoofia põhiküsimuseks, millele vastamise abil oleks võimalik vastata teistele olulistele küsimustele. Eesti visuaalse algvormi otsimine tähendab eesti visuaalse tõe otsimist.
Kelomees on esitanud kolmele kunstiteadlasele (Reet Varblane, Heie Treier ja Anders Härm) ja ühele kunstnikule (Kirke Kangro) küsimuse eesti algvormi kohta: „Kui kujutada ette, et Eesti pinnal…