-
Paljud eesti kirjanduse tõlgete lugejaist ei ole niivõrd huvitatud eesti kirjandusest, vaid mõnest rahvusülesest nähtusest, mida võib vahendada ka eesti autor.
Eestlastele on esimesest ärkamisajast saadik olnud põletavalt, eksistentsiaalselt tähtis küsimus, kas ja kui palju muu maailm Eestit ja eesti kirjandust tähele paneb.
Eesti kirjanduse suurem edu maailmas jääb 1990. aastatesse, kui idabloki vabanemise tuules loeti läänes Jaan Krossi, Jaan Kaplinski ja Emil Tode teoseid. Eesti…
-
Huvitaval kombel on noored näitlemishuvilised tudengid hästi haakunud sajanditaguse vene avangardiga.
Tartu Üliõpilasteatri „Ümberringi võimalik on Jumal“, autor Aleksandr Vvedenski, tõlkija Aare Pilv, lavastaja, heli- ja valguskujundaja Enor Niinemägi, kunstnik Kudrun Vungi. Mängivad Mihkel Kohava, Priit Kivisilla, Kertu Raja, Elo Järv, Mark Harald Männik, Peeter Piiri, Annabel Berg, Kristin Uusna, Anneli Ojaste, Marleen Otsus, Anu Sildnik, Kristjan Tammi ja Kristel Raudik. Esietendus 8. V Tartu Üliõpilasmajas.
Kalev Kudu ja viimastel aastatel…
-
Pāvs Matsins, Sinine kaardivägi. Kujundanud K. Mandmās, P. Matsins ja V. Krūmiņs. Lepp ja Nagel, 2013. 104 lk.
-
Mängufilm „Uni” („Dream”, „Bi-mong”, Lõuna-K orea 2008, 95 min), režissöör ja stsenarist Kim Ki-duk. Osades Jō Odagiri, Na-yeong Lee, Mi-hie Jang, Tae-hyeon Kim, Ji-a Park jt.
Kim Ki-duki uusimast filmist „Uni” ei saanud võib-olla päris nii põrutavat elamust, kui pakkusid sama mehe tehtud „Tühi maja”, „Samaaria tüdruk”, „Paha poiss”, „Krokodill”, „Hingetõmme” või „Aeg”, kuid täiesti Kim Ki-duki vääriline litter on siiski ka „Uni”. Juba lugu on selline, milliseid suudab kirjutada…
-
Mängufilm „Võimu piirid” („The Limits of Control”, USA -Hispaania-Jaapan, 2009, 116 min), režissöör Jim Jarmusch, operaator Christopher Doyle. Osades Isaach De Bankolé, Alex Descas, Jean-François Stévenin, Luis Tosar, Paz De La Huerta jt. Linastus 13. PÖFFil.
Oma viimases filmis teeb Jarmusch Lynchi. „Võimu piirid” („The Limits of Control”, 2009) on esmapilgul päris krüptiline mõistatus. Kui film tähelepanelikult lõpuni vaadata, ilmneb, et tegu pole sugugi sellise pöörase otsade lahtijätmisega nagu Lynchi…
-
Charlotte Weitze vihjeline assotsiatiivsus meenutab Jüri Ehlvesti või Urmas Vadi jutte, kuid erinevalt Ehlvestist, kes kohati paaniliselt korda ja loogikat taga ajas, tuleb Weitze puhul jätta liinid nagu nad on – analoogiliseks. Nagu luules.
Charlotte Weitze, Pimeduse pärusmaa. Tõlkinud Kai-Mai Aja. Pegasus, 2008. 124 lk.
Charlotte Weitze (s 1973) on üsna noor, kodumaal austatud ning autasustatud Taani kirjanik. Tema lugusid on nimetatud müstilisteks ja muinasjutulisteks (nõnda on nimetanud mõnesid oma jutte…
-
Jaanus Piirsalu kirjutab Päevalehele lugusid Tšukotkast: „[. . . .] veel 2000. aastal, mille viimastel päevadel määras Putin Abramovitši Tšukotka kuberneriks, iseloomustas üks Vene oligarh pärast külaskäiku Tšukotkale sealset olukorda ühele mu tuttavale nii: ainult surm on halvem kui Tšukotka. “Raske haigus, Tšukotka ja surm – selline on järjestus,” öelnud oligarh mitu korda järjest. Inimesed sisuliselt põgenesid Tšukotkalt. Läksid kõik, kes vaid said.
Legend räägib, kuidas inimesed vahetasid oma kortereid Anadõris lennukipileti vastu…
-
30. juulil 94aastasena surnud maailma tippfilmilavastaja Michelangelo Antonioni filmides on üks keskne motiiv: sotsiaalsest keskkonnast väsinud või inimsuhetega kimbatusse jõudnud peategelane hakkab tegutsema üpris eesmärgipäratult. Ta jalutab niisama ringi, peatub põgusalt teda ümbritsevatel elukatel (tavaliselt inimestel), asjadel või nähtustel, põikab sisse suvalistesse poodidesse, et kohe jälle sama sihitult edasi kulgeda.
-
Euroopas on kaks piirkonda, mille kohta võib öelda, et kunsti tehes seal emotsioone tagasi ei hoita. Need piirkonnad on Balkani poolsaar ja Iirimaa. Olgu tegemist muusika, kirjanduse, näidendite või filmidega, mis neist paigust tulevad, tihtipeale on rõõm ja naer või siis hoopiski vihkamine, nutt, lein ja pisarad neis pidurdamatult ülevoolavad. Iirlase, serblase või horvaadi õnnel ja õnnetusel, kui ta juba lugeja-vaataja-kuulaja ees lahti rulluma hakkab, ei ole otsa ega äärt,…
-
Koomiks on äärmiselt paljutahkne ja -žanriline nähtus.