-
Tehnilise viperuse tõttu on Sirbi lood hetkel internetis nähtavad vaid osaliselt. Paberlehes paistavad nad seda pikemad.
-
Järgmisel kolmapäeval annab uue kirikumuusika sari „Viva oratorio!” (tasuta!)lõppkontserdi Jaani kirikus. Kui sari on neli aastat edukalt toiminud – uusi helitöid toonud ja publikumenugi nautinud –, miks siis ära lõpetate?
Sarja juht, Tallinna Filharmoonia produtsent HEILI VAUS-TAMM: Lahkuda õigel ajal on suur kunst ja eneseületamine. Ükski sari ei tohiks kesta ainult sellepärast, et uue ideid pole tulnud. Meil on, seega peab „Viva oratorio!” andma maad teistele. Kas need nii edukaks…
-
2004. aastal ilmus kirjastuselt Gallimard „Kalevipoja“ uustõlge prantsuse keeles, viimast lihvi on saamas „Kalevipoja“ hindikeelne tõlge. Sel puhul mõned küsimused tõlkijatele Antoine Chalvinile ja Vishnu Kharele:
1. Mismoodi jõudsite eesti keele ja „Kalevipojani”?
2. Mis motiveeris „Kalevipoja” tõlkimist ette võtma?
3. Mis osutus kõige kõvemaks proovikiviks?
-
Andres Keevallik, Tallinna Tehnikaülikooli rektor: Hr Vooglaiu kirjad vajavad tihti mitte niivõrd vastuseid kuivõrd diagnoosi. Sisuliselt on hr Vooglaid saanud sellele kirjale vastuse minu nõunikult prof Jakob Kübarsepalt juba 11. oktoobril k. a.
Jakob Kübarsepp: Kõigepealt üliõpilaste (ja vilistlaste) erialaste teadmiste ja oskuste kvaliteedist. Õppe kvaliteet tähendab (kvaliteedi üht tunnustatud definitsiooni parafraseerides) haridusasutuse (sh ülikooli, kõrgkooli) võimekust vastata huvipoolte (tööandjad, vilistlased, üliõpilased, kogu ühiskond) vajadustele. Regulaarselt kogutav tagasiside annab vajalikku informatsiooni…
-
Kas grandisüsteem takistab ka humanitaarteaduste arengut ja tööd?
Tiina Kirss: Teaduse „tegemisest” ja teadmise „tootmisest” rääkimine on viimasel viiel aastal Eestis tavaline asi. Humanitaaralase uurimistöö kirjeldamiseks on need võõrad ja väärad sõnad. Vaatamata lohutustele, et ETIS on andmebaas, mitte mõõduriist ning et kvalitatiivne hindamine on võimalik, on 2005. aastast saadik ka humaniora-uurijatele üha selgemaks saanud, et mõõtmine on paratamatu. Mõõtjaid on palgalehel rohkem kui õppejõude. Mõõtmine on taksonoomiline ning see, mis…
-
Millega tegeleb täna EAL? Kollaaž EALi eestseisuse ja juhatuse nõupidamistel kõlanust.
Peeter Pere: Standardi „Ehitustööde ja ehitiste projekteerimise riigihangete korraldamine“ koostamisel töötati standardikavandi tekst süvitsi läbi ja kujundati selle kohta liidu seisukoht. . . . tekst oma praegusel kujul raskesti loetav ja liiga pikk. CO2 projektist vaadati läbi investeeringute alla käivate objektide nimekiri ning sõeluti välja potentsiaalsed objektid, mis tuleks muinsuskaitse alla võtta. BIM . EKA. ERM . Jätkus töö hoone ehitusprojekti standardi koostamisega.…
-
Tartu Oskar Lutsu nimelise Linnaraamatukogu ja Tartu Kunstimuuseumi rahvusvahelise arhitektuurivõistluse žüriisse kuulusid Tartu abilinnapea Raimond Tamm (žürii esimees), Tartu abilinnapea Tiia Teppan, Tartu linnaarhitekt Tiit Sild, linnaraamatukogu direktor Asko Tamme, Tartu kunstimuuseumi direktor Reet Mark, kultuuriministeeriumi esindaja Kristjan Karis, muinsuskaitse esindaja Ilona Merzin ja arhitektid Gianni Botsford (Suurbritannia), Hanno Grossschmidt, Indrek Allmann, Villem Tomiste ning Margit Mutso.
-
Arutlusringis osalevad Eesti Kultuurikoja kultuuripoliitika töörühma liikmed: Egge Kulbok-Lattik, Indrek Ibrus, Birgit Lüüs, Ülle Raud, Jorma Sarv, Mart Meri ja Külliki Tafel-Viia.
Veebruaris loodud Eesti Kultuurikoja juures tegutseb rida töörühmi, teiste seas ka kultuuripoliitika uuringute töörühm, mille eesmärk on selgitada välja Eesti ülikoolides ja uurimiskeskustes tehtavate kultuuripoliitika-alaste uurimuste sisu ja ulatus, arendada arutelu kultuuripoliitika üle, peegeldada uurimistulemusi avalikkusele ning panustada ka ise aktiivselt kultuuripoliitika uurimisse. Käsil on andmebaasi koostamine eesti kultuuripoliitika…
-
Disainifestival „Disainiöö” ja Euroopa innovatsioonifestival IF avati 16. septembril disaininäitusega „Uutmoodi” Eesti tarbekunsti ja disainimuuseumis. Sirp palus näitust kommenteerda selle kuraatoril Ene Läkil
Milline on näituse kontseptsioon – mis ajast ja mille alusel on siia objektid välja valitud?
Ene Läkk: Näitusel „Uutmoodi” on XX ja XXI sajandi Eesti disaini innovatsiooninäited. Väljas on kogu Eesti disaini kahurvägi – nii vanem kui noorem põlvkond, kes on tegelenud toote- ja tööstusdisainiga. Hea disaintoode on see,…
-
Jüri Adams: Halbu ning õiguse- ja kultuurivastaseid nähtusi, mis aga siiski on JOKK-vormis, on mitmetes Eesti erakondades praktiseeritud juba aastaid. Kõigis niisugustes erakondades on liikmeid, kes on seda vastustanud, kuid nende arvamus on jäänud alla. Seepärast ei oleks sugugi vale, kui n-ö viimase abinõuna tuleks riik allajäänutele appi. Mõistliku vormina tuleb esmajoones pähe seaduste sellesisuline täiendamine, „erakonnapolitsei” idee tundub liiast. Kuidas oleks aga võimalik mitte kosmeetiliste, vaid sisuliste ja toimivate…
