Theatrumi „„Delhi“ tants“, autor Ivan Võrõpajev, tõlkija ja lavastaja Lembit Peterson, kunstnik Andri Luup, helilooja Helena Tulve. Esietendus 27. II Theatrumi saalis.
Miski pole see, millena see pealiskaudsel vaatlusel näib, ning teadvus loob alles suhestumise kaudu selle olukorra, mida oleme harjunud nimetama reaalsuseks. Selliseid paralleelseid reaalsusi on lugematul hulgal, nagu on lugematult palju sel planeedil lahti rullunud-rulluvaid elusaatusi. Osa neist haakub omavahel, luues ühendusi, sildu, sünergiaid, osa mitte – põrkudes, vastandudes,…
Läänelik-ratsionaalne, tehnokraatliku progressi usku tsivilisatsioon on jõudnud oma kasvu piiridele, täpsemalt öeldes on kasvu kõrgpunkt jäänud selja taha, järeldub Kaupo Vipi raamatust „Globaalpohmelus. Naftatipuvaade tööstusühiskonnale. Mahavaikitud seostest meie maailmapildi, globaalmajanduse tänaste murede ja homse kollapsi vahel”. Ta kirjutab: „Tööstusühiskondade poolt odavaile energiasisendeile ja pidevale majanduskasvule rajatud hedonismipillerkaar on pöördumatult ümber ja globaalne heaolupohmelus haaramas kogu tsivilisatsiooni. Olukord on juba meie kontrolli alt väljunud. [. . . .] Üha paisuvat globaalkriisi ei saa lihtsalt…
Nüüdismuusika kohast ja tähendusest Eesti ühiskonnas.
Uus süvamuusika on seotud protsessidega, mida elab läbi praegusaja üliintensiivsetes pingeväljades elav inimene. Nüüdismuusika loomine ja esitamine on üks nende protsesside mõtestamise ja ka mõjutamise viise. Uue muusika valdkond ühiskonnas on allhoovus, mis osaleb ajastu transformatsiooniprotsessides küll vaikselt, ent siiski intensiivselt. Mil moel võiks aga uus muusika mõjutada ühiskonda energeetiliselt, erinevate tasandite impulsside kaudu? Sissejuhatuseks lubatagu korraks liikuda avaramasse mõõtkavasse.
Iidsete müütide järgi on maailm loodud…
Kultuuripoliitika on osa riigi poliitikast. Selles suures poliitikas mängitakse mänge, mis on kellelegi kasulikud – see on nii ilmselge, et ei vaja isegi enam mingeid näiteid, sest neid pakub iga päev külluses . . . . Seda nimetatakse reaalpoliitikaks. Ka kultuuripoliitikas mängitakse mänge, mis on kellegi huvides. Ilmekamalt kui ükski teine pretsedent viimaste aastate kultuurielus tõestab seda muusikanõunik Siiri Siimeri töökohalt lahkuma sundimine nädal aega tagasi. Jutte sellest, et nõunik ei saanud oma…
„Resonabilis 10”: Iris Oja (hääl), Kristi Mühling (kannel), Tarmo Johannes (flööt) ja Aare Tammesalu (tšello) 11. IV Estonia kontserdisaalis.
Maailmas, kus elame, on nn reaalsus ja inimese sisereaalsus energeetilis-informatiivsete struktuuride kaudu lahutamatult seotud. Tänapäeva maailma meeletu keskkonnasaaste peegeldab tegelikult nende inimmasside sisemaailma, kes ei vaevu oma siseilma korrastama. Võiks lausa öelda, et sisekaemuseks võimeliste inimeste hulgast meie planeedil sõltub inimliigi edasikestmine. Uus loodav muusika on selles mõttes huvitav laboratoorium, praegusaja üliintensiivsetes…
Pärdi Keskuse filmiõhtud ja Nargeni festivali Pärdi päevad
Arvo Pärdi muusika kõnetab inimolemuse kõige sügavamaid kihte, mida lühinägelikule tarbimisele õhutav ühiskond püüab inimeste teadvuses tasalülitada. Teemasid nagu hinge teadvustatud teekond duaalses, materiaalsena näivas maailmas ning hingevalu, mis kaasneb polaarses maailmas elamise ja sellest tulenevate konfliktidega, aga ka võimalust tõusta vaimus kõige ebaõigluse, koleduste ja kannatuste kohale, ning – olles ühenduses immateriaalse kõrgema teadlikkusega – leida lunastust hukkamõistuvabas andestuses ja kirgastumises.
Kõik olemasolev…
W. A. Mozarti „Idomeneo”: lavastaja Olivier Py, dirigent Marc Minkowski, solistid Richard Croft, Yann Beuron, Sophie Karthäuser, Mireille Delunsch, Julien Behr, Colin Balzer ja Luca Tittoto, Les Musiciens du Louvre·Grenoble, Eesti Filharmoonia Kammerkoor 22. ja 26. I Salzburgi Mozarti nädalal.
Mozarti „Idomeneo” on aktuaalne teos tänases maailmas, kus võõravaenulikkus ja usufanatism on põletavamaid teemasid – nagu ka inimlikkuse ohverdamine muude huvide (religioossete, poliitiliste, majanduslike jne) altaril. „Idomeneo” on läbinisti valgustusajastu…
Eesti muusikamaastiku irratsionaalsuse taustal iseloomustab muusikaelu Kesk-Euroopas tsiviliseeritum juhtimine, ehkki võimuiha ja väiklus ametnike tasandil panevad ka siinmail aeg-ajalt püsti suuri intriige. Suurimateks skandaalideks on praegusaja ühe andekaima dirigendi Christian Thielemanni võitlus bürokraatidega Müncheni Filharmoonikute kunstilise juhi lepingu pikendamisel (ametnikud tahavad häbematult suurt otsustusõigust sisulistes küsimustes – tuttav paralleel meiegi kontekstis) ning vanamuusikakorüfee René Jacobsi lahkumine Innsbrucki vanamuusika festivali kunstilise juhi kohalt, kuna ta ei pea vajalikuks laskuda oma õiguste…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Liisa Hirsch, Triin Ruubel, Atvars Lakstīgala ja Tallinna Kammerorkester pärast interpreetidelt suurt keskendumisjõudu nõudnud teose „Ascending … Descending“ esiettekannet.Mait Jüriado
Halastajaõde (Maria Peterson)Piia Ruber
Austria muusikateadlane Leopold Brauneiss pidas Eesti muusika- ja teatriakadeemias Arvo Pärdi muusika analüüsi eriseminari.Toomas Siitan