-
Kaks suuremat parteid ei ole huvitatud demokraatia toimimisest, kui vaadata, kelle nad jääkeldrisse läkitasid.
Eile, 27. märtsil tähistasime päeva, mil taassündinud Eesti ületas vanuse poolest esimese Eesti Vabariigi. See annab meile lootust, et meie vabadus ja iseseisvus ei ole seekord mitte ainult laenuks. See on verstapost, mis kinnitab usku, et ajalugu ei ole alati ette nähtud korduma. Sellele vaatamata on sel päeval taas põhjust tõstatada vana enesekaemuslik küsimus – kas see…
-
Mõned abielluvad armastusest, teised sellepärast, et nii lihtsalt sobis. Ka viimasel juhul ei saa välistada, et abielu on õnnelik. Paljuga on võimalik harjuda ja võib-olla õpitakse armastama seda, kes on saadud, olgugi et ei saadud seda, keda armastati. Ei ole siiski alati nii, et õnn naeratab kõikidele paaridele. Mida sellisel juhul teha? Mõned lahutavad, elavad oma elu ja leiavad lõpuks oma õnne ehk mõne teise partneriga. Teised jälle suruvad hambad…
-
Kui Ansip mängib kõrget mängu, võib see viia ka selleni, et IRL ja/või SDE proovivad õnne vähemusvalitsuses. Keskerakond on kindlasti – vähemalt mõne aja – nõus seda ideed toetama.
Olgugi et valitsuse moodustamise taktikalised mängud paistavad seekord veidi lihtsamad, läheb tõenäoliselt siiski kolm-neli nädalat, enne kui on lõplikult teada, kes siis seekord meie poliitikat juhtima hakkavad. Kuid see ei takista siiski kõrvalseisjana natukene arvudega mängimast ja filosofeerimast selle üle, milline…
-
Valimistulemuste ennustamine ei ole raketiteadus – see on palju raskem ning risk mööda lasta on palju suurem. Poliitikas võivad asjaolud päevapealt muutuda ning poliitiline tegelikkus võib kuue kuu pärast praegusest tunduvalt erineda. Mida me tegelikult silmas peame, kui räägime valimistulemustest? Kas jutt sellest, mitu parteid pääseb riigikokku? Või räägime parteide mandaatide arvust? Tulevase valitsuse koosseisust ja poliitikast? Või valimiste tähendusest Eesti demokraatia kvaliteedile ja rahvapoolsele toetusele?
