-
Milliseid huve teenib pahede või hüvede kujutamine kirjanduses?
Oscar Wilde on väitnud: ?Ükski kunstnik pole iial paheline. Kunstnik võib väljendada kõike. /. . . ./Pahe ja voorus on kunstniku käes tema kunsti materjal.? (?Dorian Gray portree?, Tallinn 1972, lk 5). Kuid täpsuse huvides püüdkem esmalt määratleda, mis on pahe, tuginedes kõrvutavalt eesti ja prantsuse keelele. Eesti kirjakeele seletussõnaraamatu järgi on pahe moraalselt taunitav omadus inimeste juures või ilming ühiskonnas; laiemalt: paha asi, nõrk külg,…
-
Kaalepi tõlked on liigagi meisterlikud.
Jacques Prévert, Rongkäik. Tõlkinud Ain Kaalep. Varrak, 2004. 152 lk.
-
Looming
Esmalt midagi emotsionaalset. Võpatama pani avastus, kuivõrd operatiivselt reageeris Looming tänavukevadistele kurbadele sündmustele: nii leiame Loomingu 4. numbri avaleheküljelt Jüri Talveti luuletuse, mis ajendatud Madridi 11. märtsi tragöödiast. Sellele järgneb Mats Traadi luuletus, mis sündinud Iraagis hukkunud Eesti sõdurile Andres Nuiamäele mõeldes. See on erakordselt võimas poeetiline valupurse, vastukaalu uudistereporterite külmale asjalikkusele. Ja teisalt: pea igas Loomingu numbris leidub mälestusliku tooniga kirjatöid. Memuaaride autoreist mainigem nimesid nagu Andres Vanapa, Hellar…
-
Viiu Härmi pea kogu luule mõjub ühtede kaante vahel võimsalt
Viiu Härm 1978. Anne-Malle Hallik
-
11. septembril toimus Mustpeade majas runolauluvõistlus. Ürituse patroonid olid Eesti ja Soome presidentide abikaasad Ingrid Rüütel ja Pentti Arajärvi.
Avalöögi andis soome naisansambel Ketsura, kelle esituslaadi teravakõlalisuses ei puudunud ühisjooned meie euroansambliga Neiokõsõ. Karjala folklaulja Leo Sevets saatis end elektrikandlel, tema joig kõlas ähvardavalt maagiliselt. Talle omaselt ekstravagantse imagoga Aapo Ilvese lauludest ei saanud mina paadunud põhjaeestlasena keelelistel põhjustel suuremat aru, kuid esitus oli sellegipoolest nauditav. Loomakostüümides Lea Kömi ja Eero…
-
Heiti Talvik, O. Reis, Richard Indreko, E. Kirst, J. Kimmel, Al. Isotamm arheoloogilistel kaevamistel Saaremaa Asva linnamäel 1931. või 1934. aastal (arvatavasti ikka 1934. aastal).
Heiti Talvik, Legendaarne. Ilmaamaa, 2004.
-
Karl Ristikivi Stockholmi lähedal Solnas kodurõdul.
Karl Ristikivi. Sigtuna väravad. Varrak, 2004.
-
Ervin Õunapuu, Enn Põldroos, Toomas Vint Sirbikülas.
Enn Põldroos, Prügi seadus. Eesti Keele Sihtasutus, 2004.Toomas Vint, Õnneliku lõpuga lood. Eesti Keele Sihtasutus, 2004.
-
Andres Ehin, Paluteder ja mutrikorjaja. Varrak, 2004.
Andres Ehini uus mahukas luulekogu ?Paluteder ja mutrikorjaja? koosneb neljast tsüklist: ?Unes lauldud laulud?, ?Ajalaulud 2000 ? 2003?, ?Tõlkeid laiast maailmast? ja ?Omad ja jaapani haikud?. Esinduslikule köitele annab lisaväärtuse Jüri Arraku kaanekujundus.
