-
Poeetiline plaan jääb Vanemuise „Öörändurites“ nõrgaks, domineerib argine realism.
Vanemuise „Öörändurid“, autor Conor McPherson, tõlkija Erkki Sivonen, lavastaja Tiit Palu, kunstnik Silver Vahtre. Mängivad Kärt Tammjärv, Hannes Kaljujärv, Riho Kütsar, Andres Mähar ja Veiko Porkanen. Esietendus 20. II Vanemuise väikeses majas.
Tuntud iiri näitekirjaniku Conor McPhersoni „Öörändurid“ on Tiit Palu lavastuses ja Silver Vahtre kujunduses jõudnud Vanemuises lavale. Lühidalt kokku võttes on tegu väikelinna repertuaariteatrile igati sobiva materjaliga: tänapäeva…
-
„Obinitsa“ lugu ei hakka elama ega puuduta, sest publikule ei jäeta hingamise pause, ning lõpuks ei pääse mõjule ei realism ega ka võõritus.
Vanemuise „Obinitsa“, autor Kauksi Ülle, lavastaja ja kaasautor Ain Mäeots, kunstnik Liina Unt, muusikaline kujundaja Ele Sonn. Mängivad Marje Metsur, Andres Mähar, Kaia Skoblov, Merle Jääger, Ragne Pekarev, Priit Strandberg, Karol Kuntsel, Tanel Jonas, Marian Heinat, Helena Kesonen, Veiko Porkanen, Ott Sepp…
-
Erik Alalooga lavastuse „Obsession“ pinge tuleneb objekti ja seda ümbritseva keskkonna suhtest.
Erik Alalooga „Obsession“ („Painaja“) 10. ja 11. VI Sõltumatu Tantsu Laval.
Erik Alalooga lavastuses „Obsession“ on prožektorivalgusesse asetatud masin ja antud sellele autori sõnul subjekti seisus. Sõna „lavastus“ tuleks siin mõista üsna avaras tähenduses, sisuliselt on tegu näituse ja performance’iga. Omal tagurpidisel moel võimaldab selline vorm esitada teatri põhiküsimusi: kes on laval ja mida ta seal teeb? Lavastus õrritab, sest…
-
Velda Otsuse elulooraamatu kangas on küll tihe ja muster hoolikalt põimitud, kuid jääb võhikule raskesti loetavaks salakirjaks.
Pille-Riin Purje, Velda Otsus – nimi eesti kultuuris. Toimetanud Piret Kruuspere. Kujundanud Kersti Tormis. Eesti Teatriliit, 2013. 420 lk.
-
Berliini festivalil „Tanz im August” näidati peamiselt postmodernistlikku kontseptuaalset tantsuteatrit.
Tantsuteatrifestival „Tanz im August” („Augustitants”) 12.–28. VIII Berliinis.
Berliini teatri pealavadel (HAU , Schaubühne, Volksbühne, Radialsystem V jt) üle kahe nädala väldanud festivalil oli mul võimalik viibida nädal aega ja vaadata kahtteist etendust, sh üks work in progress. Festivali programm oli rahvusvaheline, valdava osa lavastustest võib liigitada postmodernistlikuks kontseptuaalseks tantsuteatriks. „Tanz im August“ on kahtlemata selle tantsuliigi Broadway, heas mõttes. Nähtud…
-
Kui kõik on mäng ja ebakindel, siis järelikult ei tasu seda ka liiga tõsiselt võtta.
“Haned võlgu”: näidendi ja lavastuse põhiküsimusel “kust läheb piir?” on mitmeid variante ja varjundeid. MADIS KATS
-
Võru Teatriateljee “Castrozza” on värskendavalt sünge lavastus.
-
Elu loomulik osa on surm, teispoolsus, iirilik usk vaimudesse ja surmahaldjatesse.
-
Missugune mäng oleks päris, kõige rohkem oma? Mis on see eesti teatri päris mäng?
-
“Pilvealused kuukoerad” ei ole teatrivõidujooksulavastus.