-
Jaan Vali, Eesti tuletornide ajalugu. Toimetanud ja kujundanud Jana Reidla. Tallinn Tulepaak OÜ, 2011. 480 lk. Näitus „Igal majakal oma tuli” Eesti Arhitektuurimuuseumis 9. IV – 5.VI. Koostajad Carl-Dag Lige, Sandra Mälk, Sirli Naska, Matis Rodin, Mait Väljas ja Leele Välja.
Oled sääl, kus mässab torm:
Kes su walgust peab silmas,
Ei see ära eksi ilmas,
Sest sa saadad sadama
Sõnaga.
J. Bergmann
Eesti muinsuskaitse üks tõsisemaid tegijaid, juba aastakümneid arhitektuuripärandi käekäiku juhendav Jaan Vali sai valmis nii…
-
Kodanikualgatusena ellu kutsutud muinsuskaitse ümarlaud on jõudnud oma esimese avalikult nähtava töövõiduni: Eesti Ajaloomuuseumis on üleval Eesti kõige trööstitumas olukorras mälestiste valik. Igast maakonnast ja suuremast linnast on näitusel väljas üks halvas mõttes näidisobjekt. Kõik Eesti kultuurimälestised on võrdselt tähtsad ja seetõttu ei ole mõtet vaielda, kas esile tõstetud paigad on need kõige-kõigemad, mis just näitusesaalis ära märgitud peavad saama. Selgitavad tekstid on pigem neutraalsed, tragöödia põhjustele hinnangu andmise asemel…
-
Kas elulootust on ainult kaitsealusel vanal?
Enamik ehitistest meie ümber on arhitekti looming. Pole vahet, kas tegu on efektse üksikobjekti või tüüpprojekti alusel looduga. Tulevase kasutaja vajadused, eesmärk ja ruumiprogramm saavad arhitekti nägemuse järgi arhitektuurseks tervikuks, vähem või rohkem oluliseks märgiks oma ajas ja keskkonnas.
-
4. oktoobril avalikustas riigikontroll oma aastatel 2006-2007 muinsuskaitseametis läbi viidud tulemusauditi lõpparuande. Auditit võib julgelt pidada esimeseks korralikuks riigi tasandil läbi viidud analüüsiks muinsuskaitseameti tegevuse, eesmärkide ja töö tulemuste kohta. Kokkuvõte oli aus: riik ei ole teinud piisavalt selleks, et täita oma põhiseaduslikku ülesannet kultuuripärandi säilimise tagamisel.
Muinsuskaitseamet kui riigi esindaja kultuuripärandi kaitsel ei kanna siiski üksi vastutust töö tulemuslikkuse eest, paraku on tegemist aastaid valitsuste silmis väheolulise ja alarahastatud valdkonnaga.…
-
piia ruber
Tallinna linnaplaneerimise põhiaur kulub viimastel aastatel nurgakivide asemel erinevate proovikivide sättimisele tõestamaks, kellel on parasjagu õigus meie ühise linnaruumi üle otsustada. Kaasa löövad nii arendajad, ametnikud, ajakirjandus kui üldsus, objektiivsete ja subjektiivsete argumentide ning demagoogia skaala on lai. Niinimetatud Viru poja vaidluses on kõrghoone kavandatava asukoha vastaste üheks tõsisemaks argumendiks UNESCO. Ajendatuna Sirbi peatoimetaja 28. septembril avaldatud kommentaarist, et maailmapärandile viitamine on vaid järjekordne ametnike vahend vastutuse delegeerimiseks, kasutan…
